Hetke kumav helk läbi klaaspärli...

PlubLiveCafe esitleb: Mihkel Ratt vanalinna kuumimas ööklubis PLUB

2011-10-03T16:39:00.001+02:00

95 päeva enne laagrit// behind the scenes///

2011-04-29T06:56:00.005+02:00

95 päeva BändCämpini...

Kohtumine kontoris
k 12.00.

Plaanisime Kethiga kokku panna info muusikutele/osalejatele. Kuidagi üldse ei tahtnud mõte joosta. Kuigi kõik oli iseenesest olemas- info, kuupäevad, paketid, hinnad+ isegi eelmise aasta tekstid ja muu. Aga ikka ei tahtnud "õiges võtmes" tulla. PR teema! Pöördusime endast targema poole. Krii teab kirjutamisest ilmselgelt rohkem kui meie. Usume, et see on parim valik.

k 13.00 väljasõit aegviitu

Kohtumine Aegviidu kooli direktoriga. Eesmärk kokkulepete sõlmimine prooviruumide ehitamiseks. Done! Prooviruumid on parimad, mis meil senini on õnnestunud saada. Hea akustika, õige suurusega ruumid. Armas koht. Super!

k. 14.30 Nelijärve

Kui juba siis juba! Kethi ja Joel polnud seal anyway käinud. Vaatasime üle, kus toimub meie laager ja ööbimine. Saime veelkord kokku ka selle koha perenaisega. Koht on nagu paradiis- järved, mäed, orud, trepid, paviljonid, erinevad võimalused kontserdi korraldamiseks jpms. Atmosfäär garanteerib loomingulisuse.

17.00 kohtumine kontoris + hommikusöök

Avastasime, et kogu selle "jooksmise" käigus pole veel jõudnud midagi süüa, ehk siis väike palve Rolandile, et ta meile ka telemajast midagi võtaks, kuna oli just parasjagu seal. Siiani olime olnud vaid Battery peal (skoor: 3 purki)

Kohtumise tulemus:
Nüüdseks on olemas ka inimene, kes kohapealset laagri(m)elu koordineerima hakkab.

??-?? telefonikõned jms organiseerimine.

On kinnitatud osad laagris osalejad, aga neid veel ei avalikusta:)

Lahkusime kontorist 22.00 paiku ja läksime Mirko juurde sööma. Arutelud BC teemadel loomulikult jätkusid.

Päev lõppes u 01.00 paiku.

Friend knows ALL about you and STILL likes YOU

2011-03-01T13:32:00.002+02:00

Kui juba pahandustesse sattuda, siis ASJA eest. Suht ~~hale~~koomiline tundub vastust anda või vastutust kanda selle eest, kui mu (üli)normaalne sõber Säästumarketi turvameest k a p s a g a viskab ja selle eest pool pudelit pipragaasi silma saab //tsenseeritud action veel ja.//& me koos minu autoga sündmuspaigalt põgeneme. Mhmh! Mul on erilised sõbrad, nad lausa magnetina tõmbavad endale pahandusi, totakaid inimesi ja ebareaalseid juhtumisi ligi & ma kõigest hoolimata IKKA armastan neid. Prozac Noorus!!!

Ei mingeid siniseid esmaspäevi!

2010-11-23T12:10:00.003+02:00

//....///
Seljataga on õhtune Filmi & veiniõhtu Kerdo juures. Kusjuures nii ideaalne oli, et filmi me ei näinud ja veini ka ei joonud. Nagu ikka, jõusdime plaanitust tunduvalt hiljem kohale. OK. See eest vaatasime suviseid telefonivideoid ja saime hea kõhutäie naerda. Mõned episoodid meie huumorikategooriast olid ülihead.

Kui hakkasime K.-ga tagasi Lasnamäele tulema, avastasime, et kõik teed viivad Statoili. Noh, jah.. eks peale kütuse võtmise oleks muud asja ka olnud...
K:"Tere, palun tehke uks lahti tahaks wc-sse, k i i r e s t i!"
Statoilitädi: "EI SAA!"
K: "No päriselt ma ei tee nalja, palun!"
Statoilitädi: "Ma ütlesin , et EI SAA ja kõik" (ja pööritas silmi)
K: "No KRT mida ma teen siis, lasen siia samasse nurka v?"
Statoilitädi:"Mul ükskõik!!" ( ja viskas upsakalt pea kuklasse)
K: "No davai! ja lasengi! Mind ka siis ei huvita! (...ja paar meetrit Statoili luugist, suutis K. ennast mitu kilo kergemaks tühjendada)

Hakkasime minema sõitma, kui K. järsku plahvatas "EI, me peame selle mutile tagasi tegema! Keera ruttu tagasi"

Selles suhtes, et ega ühtegi geniaalset mõtet öösel küll ei suutnud genereerida, AGA...

K: "Tere! Palun üks hamburger! JA palun pange kõiki kastmeid!"
Statoilitädi: "Seda musta soovite ka, chilli oma?!"
K: "Jaa, kõiki, ma ju ütlesin! Ja muide, siin seina ääres oli päris h e a kus*a!"

tädi toimetab, möllab...

K. vaatab minu suunas, näitab mulle "YESS-i" ja naeratab muigavalt. Saan aru, et kõik läheb plaaipäraselt, aimamata, mis see on mängin lihtsalt kaasa...

K: "Vabandust, TÄDI?!!! Võtaks ühe rummikoogi ja jäätee ka! Ja ma MAKSAN need eraldi, maksan selle rummikoogi ja jäätee ära ja viin autosse tüdrukule!"

.. .ja ta tuli:

"Davai Vips, anna nüüüd gaaasi! Söögu ise oma chilliburgerit kõikide kastmetega!"

//...///

Siis kui ma MIDAGI päriselt ka tahan:

2010-10-16T15:01:00.003+02:00

ÖÖ/ hommik:
Taksot tellida oli võimatu juba mitmel põhjusel, esiteks oli nii külm, et telefoni taskust väljavõtmine nõudis eneseületamist ja suuri jõupingutusi, teiseks öeldi IGAST taskofirmast, et neil vaba autot pole. Fine!
Rasmus tellis taksot, mina abistavalt vingusin: "Ütle neile edasi, et 3 minutiga olgu siin! Kauem ma ei oota!" takso oli liinil tükk aega. "Ütlesid ikka, et 3 minutiga peavad tulema? ja Ütle seda, ka, et 3st minutist 2 on juba möödas! JA alla MERSU, ma ei hakka üldse rääkimagi!" Rasmus vaatas juba sellise pilguga, et jou t a h a d taksot või hakkad KOHE jala minema?!

Ja kui taksotädi lõpuks uuesti kontakteerus, siis oli tulemus selline:

1 minutiga oli minu juures uhiuus must Mercedes nr xxx xxx, ilma tunnusteta rendiauto. Ulme.

Misss toimuuu:b

2010-10-13T06:38:00.003+02:00

Vahepeal on palju asju toimunud: Millegipärast olen ennnast korduvalt leidnud Tapperist?! Samas jõudsime 3. korda selle aasta jooksul Pranglile, kus oli jälle ülitore! Tudengite öölaulupeol käisin ning samuti toimus tudengipäevade raames üks BändCämpJäm.

Lisaks kõigele muule kutsuti mind ka "Aasta õpetaja" piirkondlikule vastuvõtule.
Viimane sündmus oli Rock Cafes, Rolandi sünnipäev.

Millegipärast mulle tundus, et üritus oli "pisut" kehvasti korraldatud, ehk siis kivi meie enda kapsaaeda aga olgem ausad, mulle meeldib teha vigu ja nendest õppida, seega pead norgu küll ei lase! Mis siis valesti läks? Ma arvan, et bände oli pisut liiga palju ja kõik ei sobinud sinna teemasse. No offence, sõbrad:)Samuti oli vigane "Listisüsteem", ma ei saanud lõpuks ise ka aru kuhu listi ma kuulun ja palju maksma pean. Juba iseenesest FB-s oli sama teema kohta eee 9 Eventi? See ütleb juba nii mõndagi.

Kui üritusteteemast kõrvale minna, siis muud elu nagu polegi. Töö ja üritused, üritused ja töö. Isegi "kodubaari" laulma pole jõudnud ja tundub, et lähiajal selleks võimalust ei paista. Ainuke vaba päev on reedel, aga siis lubasin ennast haridusteemalisele arengukava arendusprojekti ümarlauale. Vaikselt kahetsen seda otsust, sest poliitika ei ole minu ala ja vabast päevast tunnen ka puudust.

Ja 2 päeva tagasi käivitus minu enda jaoks projekt "7 päeva olen (H)ea" St. hoian madalat profiili, lollusi ei tee, ei vaidle, aitan inimesi ja olen muidu selline "tavaline".

1. päev palus Allar suht ööhakul, et kas ma saaks talle süüa & kohvi viia. Muidugi sain, kuigi pidin 6st ärkama & jutud.
2. päeva positiivse poolepealt suutsin oma "pahesid" eirata ja olin lihtsalt kodune

ainult 2 päeva on möödas ja tundub, et igavaks läheb see elu sellise "madalaprofiilsena" Ma olen harjunud, et midagi ikka juhtub ja ootamatused ja rumalused ja... aga ma pean need ülejäänud 5 päeva ka vastu:)

//5 days to GO...//

Everybody Goes to Hollywood

2010-09-13T12:42:00.002+03:00

Laupäeval vegeteerisin poolhaigena terve päeva kodus. Põhimõtteliselt magasin oma elust terve pika päeva maha. Õhtuks tuli inimese tunne pisut tagasi ja otsustasin minna valveapteeki rohtusid tooma.
Juba Lasnamäel oli rahvast nagu murdu. Bussipeatused ülerahvastatud jne. Linnas oli vabsee võimatu. SEB sügisjooksu tõttu olid nagunii pooled parkimiskohad kasutuskõlbmatuks märgistatud ja ülejäänud kohad risti-rästi täispargitud. ÕNNEKS oli vanajumal minu vastu armuline ja peale pooletunnist otsimist sõitis, otse mu nina alt üks auto minema ja sain auto pargitud. No tavapärasemast ikka palju kaugemale (Plaza juurde), kuid siiski- parem kui mittemidagi.
Muidugi ma ei läinud otse Tõnismäele, vaid enne oli ju vaja esiteks O`Malley`sest läbi käia, teiseks...ee teiseni ma ei jõudnudki.
O`Mall oli ka täiesti ülerahvastatud. Täiesti mitte minu jaoks, sest ma ei kannata sellist hõõrumist ja turnimist, see on niigi väike koht. EI.
Õnneks õues olid Ike ja Ints ning otsustasime Otsakooli hoovi minna ja pisut eilset päeva kritiseerida, ehk siis EBS Welcome Partyt CatHouse`s, kus kogu meie põhiline punt üles astus...
Mingi hetk tulid sinna veel mõned inimesed ja otsustasime Hollywoodi (15. sünnipäevale) minna, Otti kuulama. Mina ja Hollywoodi?! Absurdne. Ma olen suutnud seda kohta aastaid vältida ja IGA kord (3 korda vist olengi seal käinud) olen endale lubanud, et ENAM ma siia tagasi EI TULE.
A noh, ikka läksime... Sellised nagu me kõik olime- nahktagides, lõhkistes teksades ja sellised ebadiskoinimesed. Teised olid soengutes, kontsakingades ja hullult ülesmukitud. A meil oli tore. Vahtisime VIP-is, nägime palju tuttavaid ja peale Otti kontserti lasin Siimul ja Kasparil ennast Plaza juurde saata, et koju minna.
Kell oli 4 öösel.
Nii palju siis rohtudest ja valveapteegist. Vahel on teistsugust ravi tarvis:P

PS. Kontserdikriitika on omaette Story, aga et see valede silmade ette ei satuks, tahtmata kedagi solvata, ei hakka ma seda siia kirjutama;)

1. September

2010-09-02T13:13:00.003+02:00

Ema: "Tsau, Vips, mis teed? Peole tuled täna?!"
V: "??möh, mis peole, imelik oled... kolmapäeval?! (hämminghämming)
E: "No, meil on siin salatid ja värgid & tordid/kringlid..."
V: (laseb terve pereliikmeskonna sünnipäevad silme-eest läbi. No kurat. Ei ole ju sünnipäeva)
E:"Ses, suhtes, et vennale võiks ju 1. septembri puhul ikka lilli tuua! I klassi aktus on k 9.00 e. 20 minuti pärast"
V: "#¤"%%& oiblj, ses suhtes, et jah..."
_____________________________________________________________________________

20 minutit hiljem.

Lilled ostetud, sõidan rõõmsal meelel oma vana kooli juurde, Arte Gümnaasiumi ette. Ise suhteliselt hilinemas juba. Muretsen parkimise pärast, aga õnneks ühtegi autot ei ole jalus. Saate ikka aru, jah? Ü H T E G I A U T O T pole isegi mitte kooli läheduses.
DAMN, meelde tuli- VALE KOOL!
Jõuan siis õige kooli juurde, keeran harjumuspäraselt kooli parklasse, aga seal hakkab kohe kohe toimuma aktus, inimesi on juba mitusada... Olen nagu totakas oma autoga keset rahvamassi. Püüan nii "märkamatult" kui võimalik siit jalga lasta. Alustan tagurdamist, vaatan üle õla, JA JUHUSLIKULT maandub mu küünarnukk o t s e signaalil. Vägev, tänan tähelepanu eest, sellessuhtes...!

Käisin "Säästlikult" söömas & sain Defrage`i plaadi!

2010-08-25T15:15:00.000+02:00

Mitte, et ma sellest bändist suurt midagi teaks, peale loo "Save Us From Religion" ja seda, et bändi lauljal on sheffffilt vinge hääl.

Ühesõnaga umbes kuu aega tagasi, vahetult enne BändCämp´i nägin mingeid tüüpe Raplas, Maxima parklas askeldamas, käisin korraks autost rahakotti toomas ja üks hüppas ligi ja hakkas midagi seletama. Kuna mul oli suht kiire, siis lubasin tagasi tulla-
Poes käidud, hüppasin ise ligi ja sain teada, et poisid koguvad USA tuuri jaoks raha, ajasin veits muusikajuttu ja BändCämpi juttu, aga jätsin plaadi siiski ostmata. Polnud vist impulsiivsete ostude päev (kuigi tavaliselt on mul IGA päev impulsiivsete ostude päev)...

Natukese aja pärast hakkas aga südametunnistus piinama. Mismõttes ma ei ole toetanud noorte muusikute püüdlusi ja vaeva. Eesti muusikat tuleb toetada! Wtf nagu! Läksin tagasi, aga nemad olid läinud...
_____________________________________________________________________________________

Käisime eile Kristoga Miidurannas. Oiblää, kui suur kohviisu peale tuli, aga esialgne plaan, Allarilt kohvi saada osutus võimatuks. Kõht oli ka hullult tühi (tegin tööjuures protesti uue koka vastu ja nälgisin), seetõttu otsustasime "säästlikud" olla ja Konsumisse minna. Kõik normaalsed söögikohad olid nagunii juba kinni... Saime kraami kätte ja otsustasime põlve otsas süüa, noh autos nii, vaatega merele & jutud. Hakkasime juba tagurdama, mingi vend ukerdas veel ees. Saime lõpuks liikuma, kui ma neid DEFRAGE`-i kutte nägin. jõudsin veel silmanurgast näha, kas siin Hansapanga automaati on & seda, kuidas tal plaati ei õnnestunud müüa.

Karjusin Kristole: "JÄÄ SEISMA" (ta vaatas mind ainult lolli näoga ja ei saanud midagi aru) Pidin oma küsimust kordama. Hüppasin poole sõidu pealt autost välja, astusin paduvihmast hoolimata selle Defrage`-i kuti juurde ja ütlesin, et MINA TAHAN seda plaati! Ainult juhul, kui sa minuga HP automaadi juurde kaasa tuled! Poole teepeal küsisin :"Oot, mis selle bändi nimi oligi..?!" Tegime veel pangaautomaadi varjus ühe suitsu ja selle jooksul jõudsin ära kuulda USA seikluste parimad palad. Kuni mingi vend palus luba pangaautomaadist oma kontoseisu vaadata. Millepeale ma muidugi ei suutnud vait olla & pidin ikka ühe iroonilise teravuse õhku viskama, aga see selleks.

Siis jooksin taas autosse ja kadusin. Enne kuulsin, kuidas Defrage`ikutt hüüdis, et mismõttes ma niimodi lampi ligi astusin ja niiviisi plaati nõudsin. See poleks ju minu moodi, kui ma seda kuidagi teisiti teeks. Mnjah!
Autos Kristo ei saanud ikka veel midagi aru. Arvas, et nägin mingit tuttavat. Muiates näitasin talle oma UUT Defrage`i plaati. Niipalju siis otsusest "säästlikult sööma minna"

BändCämp 2010 lõppkontsert

2010-07-26T17:50:00.000+03:00

BÄÄÄÄNDCÄÄÄÄMP

2010-07-20T14:23:00.001+03:00

BändCämp laager 2.-5.august

Hei,

* Kas Sa suudad vastu võtta väljakutse teha 48 tunniga 1 uus lugu ja 2 coverit inimestega, kellega Sa pole varem koos musitseerinud?
* Kas Sa tahad veeta 4 lõbusat päeva koos 100 ülilaheda muusiku ja tantsijaga ning esineda Rock Cafes 1000-le inimesele?
* Kas Sa tahad teha koostööd teiste muusikutega ja saada neilt hindamatuid kogemusi?
* Kas Sulle meeldiks saada rohkem informatsiooni, kuidas oma muusikat avalikkuse ette tuua?

Kui vastad jah vähemalt ühele küsimusele, siis BändCämp on Sinu jaoks!

Selgunud on ka enamik Workshopide läbiviijad:

* Bassi workshop - Henno Kelp (Terminaator) http://ow.ly/2dnsO
* Vokaal - Erik Meremaa (House of Games) http://ow.ly/2dnru
* Trummi workshop – Borka (The Sun) või Mikk Simson (Aides)
* Töö stuudios - Siim Mäesalu (Sonic Media)
* Kuidas ennast ja oma muusikat müüa - Peeter Pärtel (Koolitaja)
* Kuidas oma muusikat eksportida - Juko-Mart Kõlar http://ow.ly/2dnpS
* Lisandumas veel kitarri workshop

Terve laagri vältel annab muusikutele nõu muusik ja produtsent New York Cityst

Nuuti Kataja

Mees soomest, kes läks 20 aastasena USA-sse. Täna 42 aastasena on ta New Yorki muusikaringkonnas tuntud muusik ja tegeleb ka produtseerimisega.

Ta elab kolme kvartali kaugusel Lady Gagast. Tema ühe tätoveeringu järgi sai inspiratsiooni Marilyn Manson.

Ta on esinenud 55 000 pealtvaataja ees ja jaganud lava koos bändiga Velvet Revolver.

Kindlasti räägib ta palju huvitavaid lugusid oma kogemusest, kuidas 0-st kuhugi jõuda USA turul, kus konkurents on megasuur.

Laagris osalemine maksab 895 eek, alates 26. juulist registreerudes (vabade kohtade olemasolul) hind 995 eek.

Sisaldab :

Lisaks workshopidele,
Laagris osalemist;
Voodikohta Valtu spordihoones ja kõike vajalikku ööbimiseks 3-ks ööks 2.-5. august;

10 toidukorda (3 hommiku- 4 lõuna- ja 3 õhtusööki);

Teeni laagri osalustasu tagasi! Anname Sulle võimaluse mitte ainult laagrisse tasuta saada, vaid ka teenida raha! Kuidas?

Lõppkontserdi pilet maksab eelmüügist 95 krooni, anname Sulle pileti 50 krooniga, seega iga müüdud pileti eest teenid 45 krooni. Pileteid müüma saad hakata kohe, kui oled registreerunud.

Kaksikutujud.

2010-06-11T14:15:00.002+03:00

Elu justkui kalduks oma õigesse kurssi, aga ikka on nii paganama palju ebastabiilsust.
Märkamatult on näiteks saanud hobist "Laulmine" töö. Ma ei tea enam ette, kas ma saan homme nautida oma kauaoodatud puhkepäeva või tiirutan hoopis teise eestimaa otsa keikale. Ma olen unele võlgu, oi kuidas olen võlgu. Ma nii lootsin, et mul on seekord vaba nädalavahetus, aga tuleb välja, et EI...
Tegelikult oleks ju loogiline selliseid asju mingi n-arv päevi ette teada, saaks kasvõi mõtteliselt harjuda selle olukorraga, aga need tulevad graafikusse nii ootamatult. Mulle meeldiks ise oma peremees olla, vähem arvestada teiste vajadustega (teatud ajafaktorilistes aspektides)...

Ükspäev lugesin Ottile moraali, et ta on kõik oma sõbrad unarusse jätnud ja meie jaoks enam aega ei leia. Ja ütleme, et on päris palju asju millest ta ei tea, sest teda lihtsalt ei näe. Aga ükspäev vaatasin peeglisse- ma ei ole ise parem. Millal ma viimati WAF-is käisin? Kuu on vähemalt vahele jäänud! Millal ma viimati K.ga koos linna läksin/ teda tööle viisin? (muidu olime ninapidi iga päev koos) Telefonis luban palju, aga millegipärast lubadused lükkuvad tunde ja tunde edasi. Ma ei imesta, kui mõned inimesed lihtsalt loobuvad minguga arvestamast, sest ma olen ebastabiilne. Ja isegi mitte endast tulenevatest põhjustest, vaid mu ajakasutus oleneb KELLESTKI teisest. See tundub kohati ebareaalne, ebaminulik! Sest viimasel ajal olen saanud niii MINA olla. Üksi, ise, kellestki sõltumata...

Kaksikutujud. Ei tea ise ka mida ma tahan.

Natuke ju tahan kellestki sõltuda. Näiteks on mul hiiglama hea meel selle üle, et mu elus on M. & kõik jutud. Samas mulle ei sümpatiseeri, et ma ei tea enda tegemistest ette ja ma ei saa oma asjadega piisavalt arvestada- need projektid, esinemised kontserdid, rutiin. Laulda ju mulle meeldib, aga EGO ütleb, et tahaks seda teha siis, kui ISE tahan, mitte käsupeale. Kaksikutujud.

Aga ma tean, et ma tulen toime. Ma saan hakkama. Alati olen saanud. Pealegi olen nüüdseks teadmisele jõudnud, et rahaga saab ikka ühtteist kompenseerida küll :)

Juuni 2010

2010-06-03T09:41:00.003+03:00

Praegu on kiirete aegade kõige kiirem aeg. Sehkendamist ja mööda linna tiirutamist on palju- aga see meeldib mulle.
Reedel on meil kontsert, mille nimel siin viimased paar nädalat on saanud enda mõnusat olemist ohverdatud stuudiole. Une ja töö ajast muidugi. Kui enne oli päris suht koht ok, siis tänaseks olen ma veidike üleväsinud. Mind lohutab aga see, et järgmine nädal on tempo veidike aeglasem & saan oma tähelepanu veidike "kellelegi" suunata, kes on natuke hooletusse jäänud(=

Praegu on suurem muutuste aeg. Projekte on palju, ühed lõpevad ja uued ja huvitavad on peale tulnud. Samuti on muutuste aeg isiklikus elus. Päikeseline!

Millal ma ennast viimati nii hästi tundsin? Hmm,- ammu! Liiga ammu!

KevadSüdames*

2010-04-22T12:43:00.003+02:00

Midagi on totalselt muutunud. Ma ei tea, kust see tuleb, aga energiat on nii, et tapab. Öötunnid jäävad sinna ca 4-5 tunni kanti,aga see ei heiduta mind sugugi. Energiameeter on ikka laes & öötunde kulutan hoogsalt kõigele muule, peale magamise. Võõrad inimesed arvavad raudselt, et mul on mingi hullutaud küljes- me käime mööda tänavaid/poode/linnu ja lollitame nii kuis jaksab, nagu väikesed lapsed. Ja siis naerame, naerame, NAERAME... nii,et kõhulihased on valusad. Ja absurdihuumorit toodab ka ühte jutti. Aga nii f*king lahe on, tegelt ka.
Ja kusjuures selllises rõõmsas meeleolus õnnestuvad kõik muud asjad ka paremini. Ma tahan koguaeg midagi teha, igasugu asju, olenemata asjst ja olenemata sellest ,et mul on enivei mustliljon muud kohustust(BändCämp, WAF, Comenius, assessoritöö jnejne) mis nõuavad mu maksimaalset tähelepanu. Ma ikka jõuan. Andsin just nõusoleku minna ühele tegelinskile bäkki laulma. Kuigi (eearvamustega) ma usun, et muusikaliselt see projekt mulle midagi suurt ei paku. Eks näis. Inimesed on vähemalt toredad ja see ongi põhiline ;)
Nädalavahetusest on siiani positiivsuse judinad peal ja need süvenevad veelgi mõeldes sellele, et kohe kohe on uus trip ees, samade inimestega. Ottttt Leplaaa:nd`i kontserdile Tartusse ja siis tuleb Kaido ja Egle pulm ja Jälle CämpJämi korraldus ja siis juba võib vaikselt hakata mõtlema sünnipäeva tähistamise peale. Elu on tore(=

Aa tahtsin seda ka veel öelda, et need inimesed, on niiiiiiii ägedad!

Noortebänd My sündis loosi tahtel - Õhtuleht

2010-03-22T20:33:00.000+02:00

Noortebänd My sündis loosi tahtel - Õhtuleht

BändCämp 2009

2010-03-15T14:10:00.001+02:00

We are all here together!

Ehk siis meenutusi BändCämp 2009-st.

Natuke siit ja sealt

2010-01-27T08:13:00.005+02:00

Viimasel ajal on ööd ja päevad jube sassis. Päeval magan (täiesti normaalne on ärgata 3-4-5 ajal) ja öösiti olen üleval, ütleme et suht hommikuni. Ja sellise skeemiga päevi on nädalas ca 3. Aga see jube luuserdamine hakkab närvidele käima: no suht võimatu on koduseid asju öötundidest ajada. Ma pean ennast muutma (=
Aga hoolimata sellest hakkab mu uus (tglt mis nüüd nii uus, 3 kuud juba saab täis) kodu juba ilmet võtma. Kõik vajalik on olemas & paigaldatud. Suured aitäh`id kõigile, kes sellesse oma panuse on andnud. Sõpru on abistamas käinud ikka mitmeid. Veel eile käis Siim & ka dušinurk sai viimse lihvi. Tha:nks!
Esmaspäeval jõudsime Kristoga isegi Tantsuakadeemiasse. Suhteliselt uskumatu, sest mina olen sinna poole aasta jooksul jõudnud täpselt 3 korda ja Kristo skoor oli kuni esmaspäevani 0. Aga trenn oli jubehea. See ongi selline kokkuvõtmise asi, et tuleb ennast lihtsalt sundida kohale minema, edasine on puhas nauding :) Praegu on kokkuvõtmine pisut lihtsam, sest proovidest puudumine ei tule kõne allagi, kuna aega on jube vähe & esinemisi ootab mitmeid. Esimene neist toimub juba sel pühapäeval, Solarises.
Trennipisiku saime vist sellest väikesest tantsutrennist kätte. Sest teisipäeva hommikul olime nõus ennast VABATAHTLIKULT poolest hommikust üles ajama ja suundusime jõusaali. Tükk aega juba sai lubatud, et lähme, aga teps mitte ei tahtnud see jututasemelt kaugemale jõuda. Kahjuks oli trennisolemise aeg limiteeritud, sest pidin pooleks päevaks tööle minema.

*Hakkan loodetavasti paranema sellest luuserdamisest & ka öö ja päev liiguvad oma normaaltsüklisse tagasi. WAF distsiplineerib! See nädal on ainult 1 WAFivaba päev, ülejäänd aeg on käed-jalad tööd täis ja rihma lõdvaks lasta ei saa (ÕNNEKS) :D

Damn, kes otsustas, et ööpäev on 24h?

2009-12-10T13:24:00.003+02:00

Päevakava:

06.00- äratus
07.00-17.30 töö
17.30 - kingsepa juurde
18.00- 21.00 WAF
21.00 Koju, poodi, süüa tegema (normaalne on ju sellisel ajal süüa?!mhm!)
22.00- kesköö Krisi juures reisistuff & muud plaanid

uuuuus päee-e-ev:

06.00 Äratus
07.00-17.30 töö
14.00-15.00 ripsmehooldus (väike viilimine tööajast)
17.00-21.00 WAF(Lõpust peab viilima)
19.00-keskööö CämpJäm (algusest peab viilima)
??-?? juukseid värvima!

jnejne. Ebanormaalne, tahaks inimlikkust, aitäh!

Positiivsuse nädala neljas päev.

2009-10-24T16:24:00.002+02:00

....
T: "Kas ma ostan siis sulle ka?"
V: "Võta ikka, jah!"
T: "Anna raha ka siis!"
V: "Võta taskust. See pole küll minu raha, aga p*hui, võid ikka võtta"
T: "Kust taskust?"
V: "Enda taskust, daa!"

Valmised on läbi!

2009-10-22T14:48:00.002+02:00

Killukesi Iisraelist:

2009-10-19T12:33:00.022+02:00

En Gedi looduspark, hommikul kell 7, temperatuur 41 kraadi. Totaalne silmailu.

Surnumeri.

Tibake soolane

Maailma suurimas tankimuuseumis

Enne Jeruusalemma Marssi

Punane kanjon. 5 minutit enne päikeseloojangut, hiljem kolasime juba pilkses pimeduses mööda ohtlikke kanjoninõlvu. Adrenaliin!!!

esimene kontsert 6.10.09. Videoid näeb siin

Teine kontsert 07.10.2009

Meie pere

Tibeerias. Grupikalli(=

Üle 2000 aasta vana õlipuu. Ka Kristus kuuldavasti jalutas seal aias, samade puude keskel.

"Tüdrukud, katke oma õlad ja põlved kinni."

Õlimäe nunnakloostris, kus elas ka 2 eestlasest nunna- Ema Ksenja ja õde Ksenja.

Nutumüür

Roomlastel ei õnnestunud Masada mäge vallutada 3 aastat. Me saime hakkama ca 45 minutiga. Mäe tipus asub lisaks fantastilisele vaatele ka kunigas Herodese loss.

Galilea järv.

Tegemist siis 200kg kullast küünlajalaga. Pole paha(0:

Rahvas Jeruusalemma marsil.

We are family =WAF.

Suured tänud Peetrile, kes meile selle suurepärase ja ainukordse reisi korraldas!

PühapäevaElu

2009-10-19T10:30:00.003+02:00

Tänane õnnelause: Tegevusetus on nauditav, kuid kurnav seisund; õnnelik olemiseks on vaja midagi teha

Hmm, huvitav, miks ma seda lauset eile ei lugenud. Millegipärast on tunne, et eile oleks see lause just õiges kohas olnud. Ja üldse mitte sellepärast, et mul eile midagi teha poleks olnud/või et ma ei teinud. Vastupidi, eile olin suht tubli- koristasin põhjalikult kogu elamise,isegi kapid värgid, pesin pesu ja tolmutasin, käisin poes ja sõidutasin Tokko Cashflowsse, täistsin ka oma kodanikukohust, õppisin Ike saadetud loo bäkid ära, käisin uuesti tokkol järgi, viisin Reformpartyle, sõidutasin Kristo lasnamäelt linna ja vaastasime Tonicus Superstaari. Suht sisutihe päev oli, õhtuni välja, kuid ometi on tunne, et see "miski" on ikka nagu tegemata või puudu. Ei tea, millest see tuleb... Peaks asjalikkuse kvaliteeti tõstma.

Auto alkovabaks tsooniks (!)

2009-06-18T08:26:00.003+03:00

Tänane EPL artikkel kirjutab, et tahetakse vastu võtta seadust, et autos ei tohi ka kõrval/ või tagaistmel alkoholi tarbida, kuna aurud uimastavad juhti. Khm. Kui see on antud seaduse vastuvõtmise puhul ainus argument, siis kõlab see üsna jaburalt. Mitte, et ma ise mingi alkoholisõber oleks, kes vabal ajal armastab kõrvalistmel kangemat libistada, aga mul ei ole ka midagi selle vastu kui minu autos on inimene, kes palaval suvepäeval õlle/siidripurgi avab.
Pigem tuleks mõelda sellele, et keelata igasugused muud kõrvalised tegevused juhil: a`la söömine, suitsetamine, meikimine jms roolis.
Kas keegi teab kedagi, kes teaks, et kellelgi oleks kunagi tekkinud kõrvalistuva inimese aurudest tekkinud joove? On see teaduslikult tõestatud? I don`t think so. Arvan,et see seadusemuudatus oleks jabur.
Sama liini jätkates võiks ju keelata joobes inimestel takso tellimise või trolli sisenemise?
Mnjah. Tööd võiks rohkem teha, alustan iseendast!
tsau!

See on NIII minulik.

2009-04-13T11:20:00.002+02:00

Mõned nädalad tagasi ostsime uue auto. Masina suurimaks erinevuseks eelmisega võrreldes on suuruse, mootorivõimsuse ja muu kõrval see, et antud masin on automaatkastiga. Pole hullu, varemgi sõidetud ja sellega harjub õige ruttu. AGA puuduvad kogemused selle kohta, milliseid vigu võib autol olla, mis puudutavad automaatkasti.

Ühesõnaga lugu järgmine:
Autol oli kõik korras, ausalt! Käsime WAF-ikatega veel söömaski kesklinnas ja pärast parkisin auto tavapäraselt WAF-i ette. Pärast proovi oli meil planeeritud väike "üritus", enne aga pidime Janaga minu juurest kodust ja poest läbi lippama...
Läksime siis autosse ja alustasime sõitu. Aga auto käitus eriskummaliselt- jõudu justkui polnud ja pöördeid ka üles ei võtnud, üle 2000 pöörde tahomeetril näha ei õnnestunud. Auto liikus, aga kiiruse võttis üles vaevaliselt, kuigi gaasipedaal oli TÄIESTI põhja vajutatud. Ei olnud tegu mingi vale käiguga ega miskit, seal polegi eriti variante, eksimine on võimatu...
See ajas mind NIII närvi. Igasugused autojamad ajavad mind närvi. Üritasin helistada oma sõpradele, kes autojamasid armastavad ja kellele meeldib "diagnoose" panna. Muidugi alguses ei saanud vajalikke inimesi kätte ja see tegi "harja veelgi punasemaks" Hiljem selgus, et enamus inimesi oli taolise asjaga kokku puutunud, aga põhjuseid võis olla niiiiii palju ja igaüks pakkus erinevat-
a)kütusefilter umbes,
b)sissepritse ei toimi,
c)tankisin kas kehva kütust või bensiini asemel diislit:D
d)mingi küünalde probleem,
e)käigukast katki/ei vaheta käike
f) gaasitross on lõtv,
g)... vbl oli midagi veel..

Ma juba lõin peas arveid kokku ja manasin silme ette mustemat stsenaariumit, et käigukast tuleb välja vahetada. Mäletan jummala hästi, kui Hendrikul sama probleem oli ja käigukastivahetus läks maksma 36000.- Sedasin sammud mõtetes juba EMEX-i poole.

Täna õhtuks jõudsime siin kambapeale autoparandusse ajagi kirja saada. Pool mu autohuvilistest sõpradest ja pereliikmetest oli pöördesse aetud, kõik siin kordamööda helistasid, muretsesid ja pakkusid aina uusi ja uusi variante.

AGA mitte k e l l e l g i antud pakkujatest polnud õigus. Põhjus oli nii imetulluke, lihtne ja samas koomiline, et... (=

______________________________________________________________________________
Automatt oli jäänud pedaali vahele nii, et takistas seda põhja vajutamast.
Tüüpiline.

Ja auto sõidab jälle:D Gaasi põhja vajutades kihutab nagu püssikuul.
Autoliigud tuleb ära teha!!!

Kolmapäev

2009-03-11T17:41:00.002+02:00

Eilsest algas eksperimentaalne seebiseriaal, minu elust "Kõigele JAH ehk positiivne mina 2009" Loodan vastu pidada, kui mitte terve elu, siis vähemalt terve jooksva nädala. Ilma et vinguks, muretseks, kiruks, hädaldaks... Kõik mis on, ON positiivne, ka halvad asjad ja üleüldse alati on kuskil kellegil hullem ja on suuremaid muresid/valusid/probleeme, kui need mille pärast inimesed alatasa hädaldavad. Siiani olen edukalt hakkama saanud. Suurim katsumus on muidugi liiklus, sest teadagi, mis teedel toimub... Kõik on TORE ja hea.
Katsumuseks otsustus ka tänane arstil käik, aga see ei murdnud ka mu positiivsust. Pmst oleksin tahtnud reedest tööle naasta, aga kopsupõletik, ei ole just selline asi, mis naksti üle läheb. Enesetunne võib hea olla, aga sisemised näitajad ei pruugi veel korras olla. Nii siis, OI kui POSITIIVNE ma saan veel vähemalt nädal aega kodus "puhata" Jutumärkides just seetõttu, et ma ei ole ju selline inimene, kes paigal püsiks ja kodus ma ka ju koguaeg tegelikult ei ole. Käisin ka siiski seda 3D õudukat vaatamas ja tööjuures oli täna mingi pidu, kuhu ootamatult sattusin ja ühes kohas käisin veel, aga seda ma ei julge siia kirjutada, sest see ei ole kõige normaalsem koht kuhu kopsupõletikuga minna:P

Aga kõik on hea ja kõik on tore. Õhtul lähen herr J.G. ga akustilist live`i kuulama. Esineb päris mitmeid tuttavaid. Positiivsus saab vaid kasvada:)

"Hiigel mäed ei peata mind, jäised teed ei peata mind, ei ka jõgi peata mind, kui hüüad mind siis meelest kaob muu..."

Praegu

2009-03-09T15:34:00.002+02:00

Tegelikult on nii, et kirjutada oleks jube palju, aga ma ei tea, kust otsast alustada. Vahepeal on juhtunud/tehtud päris lugematu arv tegusid/asju. Viimase nädala tipphetkeks võib loomulikult pidada "Kopsupõletikku", mis mind on kodu külge naelutanud. Ebanormaalne. Te ei kujuta ettegi, kui raske on tegevusetult kodus vedeleda! NIIIII raske! Õnneks on antibiootikumikuur juba poolepeal, äkki saab neljapäevast tööle kah, inimeste sekka. Ja siis juba edasi normaalse elu juurde. Vähemasti palavik on ületatud 1:0 minu kasuks.
Ja üleüldse tahaks kinno minna, 3D õudukat vaatama, aga no kuidas sa lähed, kui juba poolteist nädalat haiguslehel ja tead väga hästi, et tööjuures tänu sellele nii raske. Ei saa ju funnida ringi haigest peast. Kusjuures, mind ennast see kopsupõletik nii väga ei häirigi, ainult et sõbrad kohtlevad mind nagu surnut. DAAA see on ju kõigest kopsupõletik!
Ja veel: Mu meelest on naistepäev nii tobe päev. Mehed näevad nii halenaljakad oma kohustuslike lilletuutudega välja. Kinkige lilli siis kui ise tahate, mitte vaid selle mõttega, et täna kõik kingivad, ma PEAN ka viima. Suht tundetu värk ju.

Nüüd palun kevadet,
aitäh!

Kõikide Laps

2009-02-06T16:28:00.001+02:00

Nii kurb lugu.
Käin kolmapäeviti lauatennises, oma kunagises kodukohas, kus varem üheksa aastat kolmapäeviti samu radu tallasin. Nüüd olen juba pea pool aastat selle tee uuesti avastanud. Ainuke vahe on selles, et vahepeal on klubi kõrvale kerkinud imeilus maja. Kõige ilusam maja, mis seal piirkonnas üldse on! Ometi ei ole inimesed, kes selles majas elavad, just kõige rõõmsamad. Seal elavad need, kellel ei ole perekonda. Tegemist on lastekoduga.
Kolmapäeviti on ka lastel trenn, mis algab kella 3st, pärast koolilapsi tulevad, mehed, kes on seal juba 20+ aastat lauatennist mängimas käinud ja kes hoiavad reitingus oma kindlat kohta, mõned on eestis isegi esikümnes. Ühesõnahga profid, kelle vastu on suht võimatu mängida, aga on olnud aegu, kus on koos ühise eesmärgi nimel segapaaris mängitud... Ja umbes 7 paiku käivad siis asjaarmastajad, kes järjepidevalt võistlemas ei käi. Ehk siis mina, mu sõbranna ja kohalikud sportlikud tüübid, enamus on mehed ja meist ikka kõvasti vanemad.
Aga viimasel ajal on end just kella 7sele ajale pressinud ka ühed pisikesed poisid (kes tegelikult peaksid koos koolilastega päevasel ajal käima) Aga nad on nii tublid, et võivad vabalt teha pähe ka mõnele vanemale mehele. Poisid on pärit kõrvalolevast lastekodust. Pealevaadates täiesti tavalised normaalsed ja armsad lapsed, aga siiski neis on see miski, mis peegeldab nukrust... Igakord kui ma neid näen (eriti kahte neist... u I või II klassi lapsed) hakkab mul neist nii kahju. Eriti viimane kord kui ma nägin, kuidas lastekodu kasvataja kargas möirgava häälega sisse ja kamndas poisid lastekottu. Ja poisid olid hästi kohusetundlikud, tõmbasid kõrvad peadligi ja järgnesid kasvatajale nagu pisikesed truud koerakutsikad. Nii kurb. Miks nad ei võinud seal olla? Nad ei seganud mitte kedagi, ülejäänud inimesed, kes samal ajal trennis on, on neist vanemad ja nad hoolitsevad nende eest ja vähemalt neil tundidel saavad lapsed tunda seda, et neil on keegi vanemlik, kes neid õpetab ja toetab. Peale treeneri siis pean silmas ka inimesi, kes samal ajal trennis on ,sest seal on selline ühtne vaim ja kõik toetavad ja hoiavad üksteist. Eriti neid pisikesi poisse. Jube kahju! Igakord, kui ma neid vaatan, siis ma tahaksin need lapsed endale võtta, koju viiia, ma ei tea pakkuda neile kodu vms. Nad on lihtsalt nii head poisid! Lastekodulapsele mõeldes tekib mõnele pilt ülekäte kasvanud lapsest, pätipoisist... Aga need lapsed on viisakad, head, hoolivad, intelligentsed. Oma ea kohta kohutavalt täiskasvanulikud ja mõistlikud.
Igakord kui seda Youtube-i lugu kuulen/kuulan, tulevad need poisid mulle silme ette. Järgmine kord kui sinna lähen, viin neile kindlalt omalt poolt kingituse (uued professionaalsed lauatennisereketid)
Üleüldse on kõigist abitutest jube kahju. Kiisude hoiukodust võtaks ka kõik kiisud endale, aga kahjuks pole see ju võimalik
Kurb.

Unest ja unetusest

2009-01-30T14:33:00.002+02:00

Ma olen nagu öökull. Öösiti chillin ringi ja siis magan järgmise päeva maha. Aga ma ei kurda, hea seltskonna nimel (mis on vaieldamatult DA BEST), olen valmis oma viimsed unetunnid loovutama. Eile muidugi magasin terve päeva või noh mis ma valetan vähemalt üritasin, sest tegelikult peale 24 tunnist ülevalolemist magasin sügavalt tund aega, täpselt nii kaua, kuni telefon, mind unest konkreetselt üles ehmatas ja siis vegeteerisin veel kerges unesuminas, mõned tunnid. Ulme! Hommikul oli vaja muidugi kell 6 ärgata. No problem! Kell 9 läksin magama õhtul ja 1.30 öösel oli uni läinud. Jess! Uimerdasin siis sujuvalt 6ni.
Tänane ei tule kindalsti parem, ma juba tean, et vahin hommikuni üleval ja homsega on tuuga. Kuigi homme on üks tähtis koosolek. Saab raske olema. Aga raskused on ületamiseks. Ja üleüldse me Triinuga otsustasime, et hakkame nüüd korralikult noorust nautima, sest me jääme ju aina vanemaks. Ja seni kuni meil veel lapsi pole ja oleme noored ja tegusad, tuleb teha neid asju, mida siis ei saa. TERE PEOD!
Täna on Al-i sünnipäev. Tõotab tore tulla. Ootused on kõrged ja unevajadus madal. Teeme ära! Kusjuures ilma alkoholita, kui kedagi huvitab. Ma loodan, et mu plaan ei lähe vett vedama. Appletieserid juba ootavad. Kas ma ikka ütlesin, et ilma alkoholita, jah?;P
A ma kaotasin kihlveo, aga ma ei mäleta, mis ma nüüd tegema pidingi...heh. Midaiganes.

Putru & Kapsast!

2009-01-26T13:27:00.004+02:00

"Hästi" on nii suhteline mõiste. Ma ei tea, kas mul läheb "hästi", tegelikult on asjad olnud "samal joonel" juba mõnda aega, aga asi mis mingil hetkel tundub hästi ja on pidevalt SAMA, muutub ee.. tavaliseks, harjumuseks. Aga hoogu peaks küll maha võtma, sest esmaspäevad on tavapärasemast masendavamad. Väsimus on peal ja millegipärast ei taha ka eelmine nädal saadud (kusjuures juba teisipäeval saadud) "merehaigus" ka kuidagi üle minna. Pea käib ringi ja tasakaal on häiritud, kahtlustan, et see tuleneb tegelikult hoopis ebatervislikust toitumisest, kuigi algas see jama laevapeal kõikumisest. Mõned päevad olen ennast tahtmatult näljutanud, lihtsalt ei ole tahtmist süüa. Ükspäev toitusin vaid petist, muu järgi lihtsalt polnud isu ja minust pole ka nö vägisi sissepressijat toidu osas. Midagi PEAB muutuma! It`s a fact! Kaalulangust oleks vaja küll, aga ei taha tervist oma lollusest pekki keerata. Ma tean ju tegelikult täpselt kuidas asjad käivad. Eelmine nädal sai veel teadmised toitumise ja treeningu osas üle kontrollitud/meelde tuletatud Kiivikase loengus. Eluviis tervislikumaks! Aga normaalselt, mitte ekstreemmeetoditel.
Puhkust oleks vaja, oi kuidas oleks! Tahan ära. Aga 7 päeva jutti vaba aega, ei ole just lihtne tekitada, selles võrrandis on liiga palju muutujaid, võimatu! Esimene võimalus on veebruari lõpp või märtsi algus, a sinna on ju igavik. Ulme.
Nädalavahetus oli tore. Ma olen inimeste suhtes kahtlustav, viimasel ajal eriti, aga hea on pettuda. No ses suhtes, et liiga palju leidub huvitavaid, häid ja siiraid inimesi, kes esmapilgul vbl on ebausutavad, just seetõttu, et nad on liiga head. Nt.K. on lihtsalt supertüdruk- kadedakstegevalt imetlusväärne! Lahe on leida lahedaid inimesi. Thanks, et olemas olete(!)
A uitmõtteid veel, et kas 24-aastasena on vist ilmselgelt hilja klaverit õppida? Tahaks ja vaja oleks ka, vähemalt elementaarsel tasemel osata lugusid saata. Heh, ükspäev kusjuures avastasin, et ma oskan kitarril noodist meloodiaid mängida."Häda ajas härja kaevu", ses suhtes, et mul oli WAF-is vaja oma partii selgeks õppida ja muudmoodi polnud see võimalik. Muidu olen kitarril ainult duurimärkide ja tab-ide järgi mänginud, ma arvasin, et noodikirja ma ei oska. BB. Keeruline... A muusika on parim asi ever ja võiks ju proovida seda klaverivärki ka =)))
Offtopic,
Täna läheme uut korterit vaatama. Ei tahaks hõisata enne õhtut, aga loodan,et see sobib meile :) Ja tegelikult tahaks ikka vägaväga pärast korteritiiru ka WAF-i jõuda. Eelmine nädal jäi juba vahele, kuna käisime Rootsis, nii et seekord tahaks sinna jõuda more than ever(o:

& Varsti jälle sinna, päikese poole!!!:

OJESS

2009-01-09T12:35:00.001+02:00

Väike ebapedagoogiline vahepala muusikalielust.

uitmõtted

2009-01-05T19:35:00.003+02:00

Tabasin end täna mõttelt, et kõik inimesed, kes enda eest hoolitsevad ON ilusad. Olenemata nahavärvist, juuste pikkusest või numbrist kaalul. Hoolitsetud inimene on rõõmus, veetlev ja särav ning selles peitubki ilu.

Käisin täna Arcticus ja nägin ilusaid ja vähem ilusamaid inimesi. Ühed on sellised, kes on kaalu käest lasknud, kuid kannavad siiski stiilseid ja moodsaid rõivaid, on kena soenguga, päevitunud ja kauni maniküüriga. Teised on jälle sellised "kui läks trumm, siis mingu ka pulgad"... Ühesõnaga need, kes on mingil põhjusel figuuri käest lasknud ja näevad nüüd igakülgselt lötakad välja, ei hoolitse enam enda eest. A noh vähemasti spordiklubisse tulek on juba pool võitu:)

Rohkem ilusaid inimesi!:)

OJESS

2008-12-20T19:31:00.007+02:00

Möödas on üks väga töine nädal. Hommikud on viimasel nädalal alanud juba kella 6st. Et ühildada tööd ja hobi, tuli leida kompromisse. Varahommikul tööle, poolest päevast Linnahalli proovikasse, hilisõhtul koju. Ja nii juba poolteist nädalat. Kui aus olla, siis pole korralikult väljapuhata saanudki. Aga mis sellest! Positiivsed emotsioonid kaaluvad üles kõik muu ja mulle isegi meeldivad sellised piinliku täpsusega planeeritud päevad. Ja mis põhiline, saab koos olla üdini positiivsete inimestega.

Nädala kulminatsioon oli muidugi muusikal OJESS (Omaette jõululugu ehk suur segadus). Hästi mõnus kogemus, teinekordki! Tegime tükki 5x päevas ja pmst iga kord oli täiesti erinev. Järjest lisandusid uued "killud", mida polnud teksti sisse kirjutatud. Aga mis olid justkui rusikas silmaauku ja täpselt omal kohal. Lahe oli! Ainuke tüütu asi oli passimine erinevate etenduste vahel. Iga etenduse vahel oli u tund tühja ootamist, aga käisime vahepeal kohvitamas ja söömas, aeg möödus silmapilkselt.
Etendused õnnestusid kenasti. Ise ma pabistasin tegelikult kõige enam ühe ebapedagoogilise stseeni pärast, kus lapsed tarbivad joovastavaid jooke ja peavad pidu. Aga noh, ma loodan, et loo moraali mõisteti. Ja tegelikult on ka muinasjuttudes läbi aegade alkoholist ja selle tarbimisest räägitud.

Visuaalne pool:

ülevaade nv-st

2008-12-07T19:55:00.009+02:00

Sel nädalavahetusel sai tehtud-nähtud nii mõndagi:
Esiteks reedest päeva kroonis kauaoodatud Tanel Padar&The Suni uue plaadi esitlus. Kuldsed käepaelad ootasid juba poolteist kuud kapinurgal. Kontsert toimus kultuurikatlas, ma polnud seal varem käinud, aga teadsin, et see koht on midagi sarnast Polymerile. Natuke kultuurišokk oli, aga heas mõttes. Koht oli chill, kuigi nõukaaegne, aga antud ürituse jaoks ideaalselt sobiv.
Kontserdi korraldamisega oli kõvasti vaeva nähtud. Pole varem Taneli kontsertidel sellist lavashowd ja tulevärki näinud. Korraks tekkis isegi kõhklus, kas kultuurikatla seinad pärast iga 5m tagant paigutatud tulelaengute süütamist ka veel püsti jäävad:) Õnneks jäid.
Aga kontsert oli mega. Bänd tuli lavale ja hakkas mängima ja ülevalt rõdult, mis paiknes otse lava vastas, hakkas rambivalguses laulma herr Padar. Ühel hetkel hüppas üle rõduserva ja liugles stiilselt trampliini abil lavalaudadele.
Kontsert nagu öeldud oli hea, kuigi lood ei ole veel nii südamelähedasks saanud, kui ta teised tuntud lood, lihtsalt uusi on veel liiga vähe kuuldud. Aga stiililiselt tundus pisut nagu karmim, Valm keevitas ka hullult. Mu üks lemmikkohti oli see, kui Valm ja Padar mängisid kahehäälse soolo ,tundus nagu oleks impro olnud, aga pead ei anna vbl oli lihtsalt nii hästi väljamängitud... Teine lemmik osa shõust oli see, kui laul käis mingist hõljumisest ja ühtäkki rahva kohal hakkas valgusvihkudes tiirlema/hõljuma üks imeilus õhuakrobaat. Rahvas ahhetas ja üritas pilte teha, minul see igatahes ei õnnestunud, ei jõudud fotokarežiime nii kärmelt vahetada ja "ilusat" pilti ei saanudki.
Aga showsse jagus tulemöllu, karme kitarrisounde ja ilusat mitmehäälsust. Bäkki laulsid Rolf Roosalu ja Marvi Vallaste.

Peale kontserti sõitsime, Heleni,Ergo, Kaddi ja tema töökaslasega Angelisse. Ja õhtust sai peatselt öö. Üsna märkamatult kusjuures, sest lõbus oli ja nalja sai ka. Võtsime seltsilisteks loomulikult mu lemmikmojitod linnas- Angeli maasikamojito, lihtsalt parim!!!! Ja testisime veel mingeid kokteile, aga need polnud pooltki nii head.

Laupäev algas poliitilises meeleolus Reforminoortega Teeviidal, arenes edasi Vinoteegis (srry, minu jaoks on see ikka vinoteek, mitte pikk ja lohisev.. Wine House Lounge Tervisex.. or smth) ja kulmineerus Urban House-is, hip-hop peol. Teeviit läks hästi. Eesmärk sai ülatatud ei rohkem ega vähem kui kahekordselt. Ehk siis liitus 200 uut ja aktiivset noort.

Kuigi oli juba üsna öö, siis ei jäi meile diskotamisest ja hip-hoppamisest väheseks ja liikusime Tokkoga Angelisse, Angeli sünnipäevapeole. jessus, nii pikka järjekorda Angeli uksetaga pole varem näinud, õnneks kutsega sai ilma sabas seismata kohe sisse. Pidu oli Moulin Rouge-i stiilis. Klubi ja kohvik olid paksult paksult rahvast täis. Letitaga olid võimatult pikad järjekorrad. Mina muidugi seisin vapralt sabalõppu, kõik muidugi maasikalemmiku nimel. Aga ei tulnudki oodata, sest teenindaja pöördus koheselt minu poole ja õigepea sain juba klaase kokku lüüa.
Tuttavaid oli palju, kuulsusi oli palju, põhikontingenti oli palju ja neid, kes stiilist kinni pidasid oli samuti väga palju. Pidu=meeldis.

Pühapäev on PUHKEPÄEV. Ammu pole saanud ilma kohustusteta pühapäeval vedeleda. Viimastel aegadel oleme uue bändiga (nime veel ei ole) just pühapäeviti proove teinud ja see ei ole andnud võimalust niisama vabalt kodus vedeleda. Aga kui võimalus avaneb, siis see on meeletult hea tunne! Kodused protseduurid enese heaks ja aeg vaid iseenda ja oma kaaslase jaoks. Tänast kodust päeva oleme 100%liselt nautinud.

Aga see aeg on üürike, sest nädal veel ja siis läheb hullumajaks! Täna avastasin SELLE Pmst ma teadsin, et meil on muusikal 2x päevas, aga ÜLLATUS ÜLLATUS. Hoopis 5x päevas! Saab vahva olema. Õpitud on umbes täpselt 2 lugu, aega on täpselt 2 nädalat. Bert teatas, et õige pea hallitame Linnahalli prooviruumis ööl ja päeval, ilma söömata ja magamata. Nii, et viimane võimalus nautida kodusoojust! Kasutan võimalust;)

Rõõmu ja teguderohkust teilegi!

Ilusad asjad

2008-12-02T21:20:00.007+02:00

Hea on näha enda ümber ilu ja õnnelikke inimesi. Sel nädalavahetusel olime tunnistajaks siirale armastusele ja õrnusele, abiellusid Jüri ja Lemme Getter. Hästi meeldivad pulmad olid, nagu muinasjutus. Pruutpaar ise oli ka üle mõistuse kena.

Rahvast oli üle saja. Pulmarong oli lõputu. Tuledevilkudes liikusime läbi linna Viimsisse. Ööpimeduses oli pulmarong veel lummavam kui muidu, sest tuledesära ja kerge vihm lisasid salapära ja romantikat.

Pulmagraafik oli tihe, aga mitte tüütavalt täis bookitud. Kõik tegevused olid huvitavad ja kõik sõnavõtud/tänusõnad siiralt südamlikud.

Lausa pisara võttis silma, kui Jüri oma lumivalges ülikonnas kitarri haaras ja Lemmele üllatuseks ühe loo laulis. Muniasjutuliselt kaunis.
Tõnis ütles hästi-Sellisele üritusele tuleb tulla ilma naiseta, muidu hakkab ka veel tahtma. Ja osasid tahtmisi on suhteliselt võimatu täita. Tal oli õigus:) Nii ilus oli kõik.

Natuke oli uhke tunne ka, et sai oma energiat nende tutvumisse ja kosjatamisesse pandud. Ja näe, kandis vilja see värk! See on hea tunne. Ma tean, et nad on super paar ja üksteise jaoks loodud. Ja hea on olla ilusate ja õnnelike inimeste keskel.

Jüri ja Lemme Bogatkinile palju õnne, algava kooselu puhul!

Ülejäänud pilte näeb SIIT

BONSUNA

2008-11-26T13:41:00.002+02:00

Sel laupäeval, 29.11.08 esilinastub Plazas "Bonsuna-Halastamatu ja kompromissitu" Tahaks ka vaatama minna, aga kahjuks pole võimalik (pulmad- pulmad, juhhõissaa:D) Natuke olen seda filmi näinud. Täiesti uskumatu, et konkursiprojektist nii suur asi välja kasvas, et lausa Plazas kõigile vaadata on. Lahe! Eriti arvestades seda, et filmitud on seda tavaliste pisikeste odavate käsikaameratega. Ahjaa.. juba unustasin, et minu Roland on seal kehadublant:P

Ühesõnaga pöidlad püsti! Au ja kiitus Jokkrile ;)
Kel huvi kulturismihuumori ja kenade vormis kehade vastu, siis minge vaatama!:P

Lumekoristus

2008-11-25T21:07:00.003+02:00

Yeah,
läksin siis täna Arcticusse trenni. Jätsin rahuliku südamega auto tibule ja ise seadsin sammud vabatahtlikult jalgsi Arcticu poole. No kuni Autobussikoondise bussipeatuseni, oli kõik enam vähem talutav. Sealt on Arcticuni minna vaid mõnisada meetrit AGA...
teed lihtsalt enam edasi ei läinud. Bussipeatuse ees laiutas suur SUUR lumehunnik ja sellest üle ega ümber polnud võimalik minna. Ja peale hunnikut oli tee lahtilükkamata. TORE!
Silkasin valest kohast üle tee, lootes et teispool puhuvad veits paremad tuuled. Tutkit! "Kunagi" oli sealt mingi traktoriline üle käinud, sest teel laiutasid 2 rattariba, kus enam-vähem kannatas kõndida, aga üldiselt ma seda soperdist lahtilükkamiseks küll ei nimetaks. Põhimõtteliselt pidin ma jala isegi suurema ringi tegema, kui autoga sõites. Selleks ,et uuesti üle saada tuli kõndida kuni Õismäe ringristmikuni ja sealt siis lõpuks üle tulla. Kuna ma juba Nurmenukus olin, siis käisin veel Päikesest (solaariumist) läbi, et 15 minutiks oma mõtted külmast eemale viia.
Aga ringristmikult edasi, Arcticu suunas JÄLLE teed ei läinud. Nagu WTF? mingid lõigud olid justkui ülekäidud, teised jälle täiesti lumest koristamata. Ühesõnaga turnida ja lumes sumbata sai küll ja küll ja õnneks jõudsin ka lõpuks soovitud kohta.
Kusjuures tänu ületatud raskustele maitses trenn veel paremini, kui oleks muidu maitsenud:o)
-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-
Aga no kammoon linnavõimud jalakäijate peale üldse ei mõtle, see ei ole enam normaalne. Mina võin ju lumehunnikutes kõndida, aga tagasi tulles juhtus selline asi, et minu ees läksid vanaproua ja vanapapi ja vanaproua kukkus mitu korda lumme. Tal polnud kindaid käes ja käsi toeks ettesirutades oli ta kuni käsivarteni lumes. Sikutasin tädikest lumest välja, aitasin uuesti rajale. Vanapapist talle abilist polnud, tol oli endalgi püsimisega raskusi- sellisel ebatasasel sigadejooksurajal annab püsti püsima jääda ju. Ja nii juhtus 2x, kolmandal korral sai ta ise püsti, siis nad loobusid ja läksid konkreetselt autoteele, vastassuunavööndisse kõndima. Õigesti tegid! Sest no, see ei ole enam normaalne.
Eilsest Lasnamäe tänavast ma parem ei räägigi. Kanalist Lasnamäele sai, aga tagasi enam mitte, sest mõlemas suunas läks ainult üks rada, mis oli täpselt ühe auto laiune. Hea, et ma seal igapäev ei sõida. Huhh.
Ja see, et ühisteenused trahvivad lumme kinni jäänud autosid abistama läinud inimesi parkimistrahviga, on lausa ebaterve, et mitte öelda haiglane!

mõte ja teostus

2008-11-24T16:22:00.003+02:00

3 päeva jooksul 6 erineva lennukiga lennata on ikka natuke liiga palju...
Endamisi naerdes võib ju öelda, et hakkab "kerge rutiin" tekkima, aga tegelikult niipea seda lennukitemaratoni uuesti kogeda ei tahaks.

Ühesõnaga olen tagasi Inglismaa tripilt. Külastatud sai Londonit, New Castle-it ja Durham-it.

Inglased räägivad pidevalt ilmast, sest see on nii muutlik. Ühel hetkel on päike ja järgmisel sajab juba paduvihma. Meid ilm igatahes soosis ja mõlemal ekskursiooni päeval siras päevläbi kevadkollane päike ja sooja oli õues 12-13 kraadi, päikese käes võib-olla isegi rohkem. Alles viimasel ööl sadas vihma ja hommik oli niiske (õnneks küll ilma sademeteta) Kevade tunne tuli peale, kõik oli nii roheline ja täpselt selline nagu kevad hakkaks kohe kohe tärkama.

Noored käisid väljas vaid kerge dressipluusi väel ja paljaste jalgadega plätudes. Vanemad inimesed kandsid ikka jopesid. Ma liigitun ka nende vanade alla vist, sest mul oli jopes täpselt paras (kuigi selle all kandsin vaid lühikeste varrukatega T-särki).

Hotell, Premier Inn (isekeskis kutsusime seda Löfbergs Lila-ks, sest sisustus oli niivõrd lilla:D) asus väikeses keskaegses linnakeses Durhamis. See linn meeldis mulle nii väga, kaunis linna panoraam ja katedraal jäävad mälupiltidesse, seda sooja ja kodust linna meenutama. Asusime täpselt vanalinnas, kus kõik asus käe-jala ulatuses.

Reisiseltskond oli kirju, sest meie projekti kuuluvad 4 erinevat riiki- peale meie endi veel Belgia, Hispaania ja Inglismaa. Esimesel päeval tegelesime projektitööga ja külastasime maavalitsust, kus meid võttis vastu County Council Chairman isiklikult. Hästi huvitava taustaga mees oli, andis innustavaid ja inspireerivaid mõtteid ja oli üdini positiivne. Uskumatuna tunduv lugu oli see, et mees sõitis 68-aastasena Põhja-Ameerika jalgrattal 40 päevaga põiki läbi. Kaart sellest ja märgitud teekonnast kaunistas tema konverentsiruumi.

Kõikide partnerriikide esindajad olid hästi toredad, mõistsime üksteist lausa poolelt sõnalt. Mõnusad positiivsed ja motiveeritud inimesed. Igal õhtul käisime kogu kambaga restoranides õhtust söömas ja viimasel õhtul jõudsime isegi diskoteeki. Naljakas, Inglismaal suletakse diskoteek kell 1 öösel, meil alles sel ajal pidu läheb käima... Isegi ükski bänd ei kipu enne poolt kahte lavale minema. Aga jah, kuna ma väga klubitantsuline ei ole, siis sel ajal kui naised tantsu lõid, ajasin mina meie ainukese meesliikme, Patrickuga juttu.

Patrick on Belgiast pärit koolidirektor, kellel on uskumatu huumorisoon, millega pidevalt meid kõiki naerulsui hoiab. Samuti on ta üliandekas muusik, mängib kadestamisväärselt hästi klaverit ja lummab oma maheda lauluhäälega. http://www.youtube.com/watch?v=ASGpTTql4Jw Ühesõnaga jututeemasid meil jätkus:)

Mais kohtume uuesti, seekord meie kodumaal Eestis.

Ostlemas käisime samuti, sain lemmikmuusikat ikka kõvasti soodsamalt kui kodumaalt (kahju et meil ikka niimoodi nööritakse, 50% olid plaadid kindlasti odavamad, kui meil) Kuna naistel on pidevalt midagi vaja, siis sai sealt lausa kohvritäis asju toodud, osad kingitusteks kallitele ja osa endale. Valik oli kõvasti suurem kui meil ja ilusaid asju ikka jagus. Hinnad olid kas samad või soodsamad. Igatahes kohver sai ülekaaluline ja niipea kuskile šoppama küll ei taha minna. Poodi sisse astudes hakkas kirjust kaubavalikust lausa pea ringi käima. Minuga pole seda varem juhtunud:/

Aga kodus on samuti hea olla. Kõik on nii ilus ja valge ja lumine. Mulle meeldib selline lumine talv, kui vaid säiliks külma ilma ja kõik see mass sulama ei hakkaks. Autol on uhiuued naastrehvid ja lausa lust on vuhisedes lumisel maastikul kimada. Ükspäev siin kõik ukerdasid ja jäid lumme kinni, aga meie "roheline konn" on väle ja tubli, vedas ennast igast takistusest üle. Esivedu!

See lumine talv on ülišeff. Mul on juba jõulutunne peal:)
Loodan, et see püsib ikka 24ndani:)

Mõned pildid reisist:

@County Council

@Durham City

Kohustuslik punaste telefoniputkadega pilt...

Eesti tiim

Durham City panoraam

Gateshead Millennium Bridge New Castle-is

Hotellis

EMV 2008

2008-11-17T13:40:00.011+02:00

Selleks aastaks on EM jälle korraldatud. Asi toimis ja kõik läks hästi. Sel aastal oli asi eriti suurelt ette võetud. Korralduslik pool toimis 98% ja publik ning ka võistlejad olid rahul (mis ongi põhiline)
Hea oli vaadata nii paljusid ilusaid ja vormis inimesi. Trenniisu tuli kohe peale:) Ainult üks noormees oli (ja on juba pikemat aega) vastukarva oma edevuse poolest. Elame üle, natuke on ju põhjust edev olla ka, kui juba sellise ala peal inimene on:)

Fotografeerisin mõned pildid ka:

Mõni tuli küll aint nalja tegema, vist...

Mikk on raudselt tulevikutegija! Tulevane Kiivikas.

Barbied :)

"No katsu siis natuke! Ei ole ju nii väike?!"

...Ja meister. juba 10 kordne!

Ja meie!

Eilne kohvikufilosoofia:

2008-11-12T13:03:00.001+02:00

"Armastus on luuseritele (ja naistele)"
(K-I.Rannap 2008)

Busy Bee Mitmel Rindel

2008-11-07T13:03:00.005+02:00

Kes teeb see jõuab ja kes ei jõua, hakkab jõudma! Ühesõnaga valikut ei ole ega anta. Ootasin pikisilmi eilse päeva lõppu, et OHH saab ometi puhata ja mängida. Tegelikult on päris palju asjaajamisi, mis oleks vaja ära toimetada, aga lihtsalt pole seda VABA aega. No ja muidugi, kui eilne päev vaikselt õhtusse veeres, siis selgus, et PEAN homme (st praeguseks siis juba täna) ka tööle tulema, kuigi ametlikult mul ju vaba päev. Ületunnid, ületunnid... a need on toredad ainult palgalehel ja üleüldse sööb poole tulumaks ära, ühesõnaga- suht tänamatu ettevõtmine.
Väljaspool PÄRIS tööd, on samuti suht kiired ajad. Nüüd on kuu aega järjest kõik laupäevad kinni, ürituste korraldamisega, fotonduse ja ürituste kajastamisega. Peagi tulevad jõulud ja igasugused pidustused, kus bändiga esineme (kusjuures täiesti uus bänd, mida pole veel jõudnud tutvustadagi.), kuu pärast esilinastub WAF-i muusikal, mille materjali me pole VEEL õppima hakanud... Ma juba kujutn detsembrikuud ette. Kuigi mulle see kõik väga meeldib, siis pean ma siiski mainima, et olen üks kehvematest ajaplaneerijatest üldse . Ja neil kiiretel hetkedel tuleb eriti tahtmine lihtsalt olla ja puhata ja unustada selline asi nagu: AEG.
Õnneks väike vaheldus on see, et järgmisel nädalal sõidan Comeniuse projekti raames Inglismaale. Kuigi tegemist on tööga, on see siiski pisut vaheldustpakkuvam, kui igapäevane.
Ja otsusks olen võtnud, et lähiajal ma enam ühtegi asendust ei tee ja esimesel võimalusel leian kvaliteetaega enda ja tibu jaoks:)

J.G. teab, kuidas ASJAD käivad!

2008-10-31T14:42:00.002+02:00

-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-
J.G.ütleb:
no siis tuleb teeselda
[[vips]] ütleb:
haaha, täiesti pekkis. You made my day!
-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-.-

Mõista, mõista millest jutt?

laupäev

2008-10-25T21:51:00.003+02:00

Tänane kujunes täiega lahedaks päevaks. Chillisime mõnusas City Spas. Sai tehtud pea 3,5h trenni ja sinna otsa ülimõnus õhtusöök ja väike vein.
Kusjuures käisin ka sellises trennis nagu Strippaeroobika- hästi OK trenn tegelikult, eriti neile, kes tantsimisega armastavad tegeleda. Stripiga on täpselt niipalju pistmist, et tantsuliigutused on keskpärasemast seksikamad ja naiselikumad, aga muidu nagu aeroobika ikka ja riideid seljast ei heideta:P A päris naljakas oli vaadata Otti ja ühte teist meest ka naistega aeroobikat tegemas. Omapäraselt koomiline;P

Nüüd ootab ees linnatuur chikkidega, ilmselt läheme Angelisse ja teeme väikese maasika mojito, aga mis edasi saab, seda veel ei tea. Seniks aga paitab mu kõrvu ROLF ja "Täheöö"
Elu on päike!

Muusikat:

2008-10-25T11:24:00.002+02:00

MIDAGI MUUD

Tänane õnnelause:

2008-10-11T14:57:00.001+02:00

Stop searching forever, happiness is just next to you

Mina ausalt ka ei proovinud!

2008-09-10T19:27:00.004+02:00

Aga Hendrik ütles, et võtame igaks juhuks väikesed ka, SEST, mis siis kui hästi natuke puudu jääb:

Mu päevaplaan on kummist, NOT

2008-09-02T19:36:00.002+02:00

Laupäeval olen kinni! Ma ei taha teada, et ///kuskil miskit toimub, eestlased.../// Valikuraskust ei ole, aga lihtsalt ära öelda on ka tobe, mulle ei meeldi vähemalt.

9.00-14.00 Loengud TÜ-s
13.30-15.00 WAF-i avaparty soojendus (kattuvus)
15.00-22.00 Go Live Waffaritega
22.00- ... Gunni õnnitleine tema sünnipäeval
...- hommik Mareti WAF-i pidu, mida ma vägaväga ootan:)

J.G. says:
Läki kiirendusvõistlust vaatama tartusse
[[vips]] says:
aint mitte laupäeval
J.G. says:
laupäeval

J.G. says:
no õhtuks oled tagasi Tlnas
J.G. says:
20:00 lõpeb nagunii lennuväljal möll ära

JAH!, ilmselgelt:D

Thaanks, dude:P

suuline väljenduskunst*

2008-08-31T19:42:00.003+02:00

Elu on ikka täiega tasakaalus. Ühel hetkel paneb sulle jalaga täie matsu tagumenti ja siis toob ellu nagu nii lahedad inimesed, et mine lolliks. Ja viimased 3 nädalat - "neid tuleb veel, sajab alla..." Nagu wtf, kus te olete olnud kõik need aastad?
Käin ringi nagu mingi armund pubekas, kõhus on liblikad ja kuskil ei ole rahu, ainult teeks ja toimetaks. MA TÕSISELT ARMASTAN NEID INIMESI! Ja kusjuures enamus inimeste suhtes on selline tunne, nagu oleks neid terve elu tundnud.
Roland just ütles mulle, et tal on nii hea meel, et ma WAF-i läksin. Roland armstab neid ka, kindlalt! JA varem pole nt sellist asja juhtunud, et R.-l kellegi esinemist kuulates/vaadates silm märjaks läheks. Mariann suutis Earth Song-i nii sügavalt laulda, et pigistas poisil munad märjaks (silmamunad, totu!)
Ja Jana üts mulle eile nii armsalt, et tead, kui ta oleks mees ja oleks minu võistkonnas, st mängiks minu väravasse (loe: oleks hetero), siis ta võtaks mu ära:)
Neljapäevast-pühapäevani veetsime ühiselt üüberchilli aega, magamine käib Hiina tarkuste kohaselt (valikud on kas 3 tundi või 6 tundi, see on tervislik ja kusjuures toimib) Kahjuks sellist 6 tunnist luksust lubada ei jõudnud) 3 päeva peale sai vast mingi 9-10h kokku.
Kusjuures see ongi kõige hullem. Kui oled ülemaganud (jah, ilmselgelt on 3 tundi per öö ülemagamine ju:D) siis kolmandal päeval lendavad sellised "Killud & Räimed", et mine lolliks. Igatahes sai genereeritud palju uusi Kreisisid väljendeid, et hakka või ise seriaali tegema.
Kusjuures eile öösel kirjutasime tuulepuuhuulteluulet ja olime ilmselgelt Luulest viidud,
ühesõnaga...
Võtsime mingi abstraktse teema ja igaüks kirjutas ühe rea, nagu kunagi põhikoolis: kirjutad rea ära ja siis voldid paberi kokku ja kirjutab järgmine. Ainult viimane sõna tuleb kirjutada järgmisele reale ja see on nö avatud. Sealt tuli ikka sellist luulet, et kohati olime kõhuli maas ja naersime end pooleks. Parimad palad on mul käekotis ja tulevad omal ajal esitlusele.
Aga naabreid ma ei mõista, sest nemad ei mõista muusikat ja nalju (öörahu ajal 23:08 urr.. ma tunnen end NII süüdi, NOT!!), aga selle eest nad mõistavad ärrituda nii, et laest krohvi lendab. Aga nagu ma hommikul aru sain, siis ega nad ise ka päris puhta nahaga ei pääsenud- hakkasid remonti tegema, mingi lihvimine ja nühkimine käis minu une ajal (me oleme naabritega nüüd tasakaalus jälle) Aga ma kuulsin seda ka, et naabrid tegid mingit vanenõuteooriat ja keegi lasi KELL 10 hommikul kella, ulme!

Aa pull juhtum oli veel see, et sõitsin õhtul taksojuhile taksot. Ta tahtis mulle maksta, aga ma polnud nõus, sest hommikul sama taksojuht sõidutas mind ju tasuta kesklinnast mustakale. Et siis nö teene teene vastu. Aga ta käis hullult peale, et paneb siis mulle vähemalt bensu autosse. OK, ma ei viitsi purjus inimestega jaurata ja sõitsin siis tanklasse. Tüüp tangib autot, läheb maksma, ma kogemata vaatasin tabloolt, et palju siis tüüp tankis. uskumatu KAKS LIITRIT, arve oli 36.- sentidega. Täiega tsort ikka:D Mul oleks mark olnud minna maksma 2 liitri eest. Isegi kui muruniiduki jaoks ostad kanistrisse kaasa, siis ei võtaks nii vähe.
MARK, täiega! A me hakkasme Janaga marke koguma! Nii, et... :D

See oli mu VIIMANE vaba nädalavahetus järgmise 2 aasta jooksul ja ma usun, et ma kasutasin selle maksimaalselt ära. Sest põhimõtteliselt on nüüd nii, et järgmisest ndlst olen tudeng TÜ, magistratuuris ja loengud toimuvad reedeti ja laupäeviti. Ja reeded on täiega OUT minu jaoks nüüd. Tegelt ma juba kahetsen ja kaalun täiega, kas üldse minna, aga ettemaks on juba makstud ja...

Ma tahaks endiselt vaba olla oma ajagraafikus ja töögraafikus. Praegu ei anna tööpäevadega enam kuidagi manööverdada ja kõik kannatab. Reedel ja laupäeval käin loengutes ära ja vaatan kuidas see asi on ja vbl võtan kohe akadeemilise. Kuna me vist hakkame ühte muusikali tegema, siis on vaja ohverdada oma aega ja tööpäevi jms, aga antud juhul on kõik variandid välistatud. Ja ma tahan üldse praegusel perioodil midagi muud, kui õppida. Ja magistratuur ei kao ju kuhugi. Ma ei ole veel otsustanud mida ma teen, nädal on aega. (See on praegu ainuke mure mu päikeselises taevas)

Järgmine nv on juba planeeritud üritus, armastatud inimeste keskel. Juba ootan!

Selle nädalavahetuse kirjutasin muusikasse, õpetliku lauluna. Ammu polegi ühtegi lugu kirjutanud. Aga paistab, et olen uues tuules.

Ma armastan neid inimesi kellega ma olen.

hoobastank Crawling in the dark acoustic

2008-08-24T17:01:00.001+03:00

Liiga hea.
Ma armastan akustilist muusikat nüüd veel rohkem:)

Koit / Dawn (Night Song Festival '08)

2008-08-20T22:07:00.001+03:00

eilne tipphetk.

NV-st

2008-08-19T13:50:00.002+03:00

Tunne on küll selline,et nädalavahetust nagu selle otseses "puhkuse" mõistes polnudki. Reedel käisime imearmsas kohas, raplamaal, kus toimus Armini 25. sünnipäev. Pidu oli omapärane, rahvaarvu poolest oleks võin tegu lausa pulmaga olla. Enamus olid minu jaoks võõrad näod, aga kohe tekkis mingi päris huvitav seltskond ümber, kellega terve õhtu lävisime.
Esimest korda elus "säästsin" ennast ja läksin nimelt veidike varem magama kui enamus pidulisi, sest laupäeval oli plaan Wafikatega jämmida ja see tähendas mulle märksa rohkem kui "teadagi-mis"
Laupäeval jõudsime mingist poolest päevast alles koju ja hakkasime õhtuseks peoks ettevalmistusi tegema. Ehk siis arbuusibool ja muud nipet-näpet asjad. Õhtu oli jälle ülichill, nende inimestega on lihtsalt niiiiiiii hea, liiga hea, nagu ma armastan öelda. Kuigi see on natuke ebaloogiline väljend, sest kunagi ei saa ju liiga hea olla. Ühesõnaga saate aru ju küll mida ma öelda tahtsin.
Alguses tegime siis meie juures before party-t ja siis suundusime edasi Nimegasse. Tavaliselt ma üldse ei naudi selliseid üritusi, aga seekord aeg lausa ruttas hommikusse, ühel hetkel oli kell 5 ja väljas valge. Pole iialgi suutnud nii kaua vastu pidada. A naiskad arvasid, et ju siis oli hea pidu. Oligi, kusjuures!;)
Pühapäeval ärkasin "vara" eem mingi 2 ajal?! Kolmeks pidime restosse minema. Käisime mingis uues restos, vanalinnas. "Muuseum" oli selle koha nimi. Hästi soliidne ja ametlik koht. Kelnerpoiss oli totaalne kompu:P Ainuke asi oli see, et mul polnud üldse restoranituju, st polnud tuju olla viisakas ja korralik, vaid pigem tahtsin lollitada ja lõõpida. Natuke tegin seda ka:P
Hinnad olid, khm päris krõbedad 175.- salati eest, mis nägi välja selline olematu. Maitse oli hea, aga kõht valutas millegipärast pool päeva. Peaks rohkem restos käima ilmselt, treenimas. Aga rahakott ei taha koostööd teha, vist.
Suht kiiresti sõime oma toidud ära, mina kiirustasin wafi, tok aga jalgpalliturniirile. Wafis olid sisseastumiskatsed. Mõned tegelinskid olid niiiiii armsad ja laulsid lihtsalt nii hästi, et karp vajub lahti. Me kõik armusime ka ühte uude tüüpi, keda ühestsuust otsustasime Dima Bilaniks kutsuma hakata. Ühesõnaga plikadel on nüüd uus silmarõõm :Q
Hiljem käisime veel Pirita jahtklubis söömas. Mõnus.

Täna siis öölaulupidu:):) Ja varsti on uus wafikas:P

Ülimpositiivsus & umbjoovastus

2008-08-10T23:20:00.010+03:00

Ühesõnaga mul oli suve kõige lahedaim nädal üldse. Nimelt toimus Hiiumaal WAF-i laululaager "Laulus on eestit" tuuri raames. Lihtsalt nii palju positiivseid tundeid on seoses sellega, need inimesed on lihtsalt super, kirjeldamatu! Armastan!
Oli ka aeg tegelikult, et midagi positiivsemat tuleks, madalseisus olemisest on kopp, aga midagi nii toredat ei oleks osanud oodatagi. Sain oma akud positiivsust ja häid tundeid täislaetud ja olen kindlasti kordi õnnelikum inimene kui enne laagrisse minekut. Uued tutvused nii lahedate inimestega, magamata ööd, igaõhtused chillüritused, naljad ja totrused... Vend ütles, et ma oleks nagu pool aastat sõjaväes olnud, muust ei oska rääkidagi:D A ma olen rahul, imlselgelt.
Laulmist ja piitsutamist oli palju. Ühel päeval sai proovi tehtud 14 tundi. Seda on ilmselgelt liiga palju ühe päeva kohta, a üldsjuhul piirdusime vaid 6 tunniga päevas. Ööpäevas võiks rohkem tunde olla, enamasti sai magada ca 4-5 h öö jooksul. Aga magama minna ka ei tahtnud. Kolmandal päeval oli juba päris raske, plaanisime varakult magama minna, aga järgmisel hetkel avastasin end Naturally 7 "In the air" lugu õppimast, lihtlsat niisama hobikorras, eem kell oli selleks ajaks juba 3 öösel. Ja nii läksid enamasti kõik ööd. Reede õhtul ei jõudnudki magama, sest peale kontserti oli pidu, mis kestis ja kestis, kell 7 tundus nagu mõttetu magama minna, kui 9 oli juba äratus, laupäevaks ööseks olin üleval olnud 44 tundi järjest. Vahepeal oli veel üks kontsert haapsalus, arvasin, et peale konsat kukun püstijalapealt magama, aga EI. Käisime vahepeal Henri suvilas grillimas ja k 12 öösel läksime uuesti WAF-i. Kohe mitte ei tahtnud lõpetada. Olemine oli nagu zombiel, suht nagu purjus oleks, iga väiksemgi asi ajas naerma ja totrusi rääkima.
Järjekordselt sai tõdeda, et eelarvamused ei roki ja esmamulje võib olla petlik ja uued lahedad inimesed leidsid raja minu südamesse.

Tahtsin öelda ,et MA ARMASTAN TEID ja olen hullupööra õnnelik!!!!

Bert Pringi (kanniga) :P

Jana, supernaine!!!

Norman. Positiivne ja armas.

Vasakult: Britt, Ikevald, Jana, mina ja Rahel

Piperal ja Mari-ANN "MILLISED NAISED!!!" :):):)

Jana ja Berdiga, umbjoovastuses:P

Üks superstaarim kui teine, aga mõlemad Janad.

MINU INIMESED~! ARMASTAN!!!

Tegemistest

2008-07-26T12:40:00.008+03:00

Kui aus olla, siis vahepealne eluperiood on üsna nutune olnud. Negatiivseid juhtumisi on olnud üksteise järel jadamisi. Alustades traagilisest juhtumist minu kalli kassiga, kes puhkab nüüd kiisudemaal, vahejuhtumid politsei ja kopsakate rahatrahvidega, jamad autoga ja hiiglaslikud probleemid veel, millest võiks lausa raamatu kirjutada või filmi vändata. Seis on eestikeeli öeldes suht si*t olnud, loodetavasti läheb peagi paremaks.

Muidugi on ka mõnda positiivset olnud. nt see, et minust saab järjekordselt õpilane, sain TLÜ magistriõppesse sisse. Meeleolu aitab tõsta tibu puhkus, oleme roadtrippinud depressiivsetes väikelinnades:P, paar päeva tagasi tõime Lätist päikese eestisse ja veetsime imelised õhtud Haapsalus, Henri megaarmsas majas. 2 viimase nädala jooksul oleme kodus ööbinud umbes täpselt 2 ööd?! Tegemised aitvad pisut mõtteid probleemidest eemale peletada.

Väike pildireportaaž:

Võsul, 7ndas taevas, õigemini selle ees.

Kakumäel päikeseloojangut nautimas (rõõm oli limiteeritud...)

Lidos, väikesel jalutuskäigul peale õhtusööki.

Hommik Lätis

Vanaaegne hõng haapsalus

....ühesõnaga püüan siin vaikselt negatiivsest üle olla ja saada tagasi järje peale.
ps. ega kellelgi pole müüa Pärsia kassi poega? (paberitega vanematelt paberiteta poega, soovitavalt).

Fitness.ee treeninglaager Võsul

2008-07-16T13:47:00.008+03:00

Hommikused võimlemisharjutused. Tavaliselt ma magan sellisel kellaajal õndsat und.

Stiilinäide kätekõverdustest

Rannamängud vabal ajal

... või niisama uudistamine

Rolandi keskmine vend Filipp teeb nikele reklaami

.... ja treeninglaager jätkub.

missss siissss

2008-07-14T23:27:00.002+03:00

Ma teadsin, et ma olen viimase minuti inimene, aga tundub, et ma ei tunne ennast veel piisavalt hästi. Ühesõnaga käisin Tallinna Ülikoolis magistratuuri katsetel, teadsin kuupäeva, millal need on ja kellaaega ning umbmääraselt, et sisseastumiseks on eksam. Neljapäeva öösel k 24 paiku vaatasin e-maili ja ohoo, mingi huvitav kiri."Katseteks palume kaasa võtta magistritöö projekt ja essee 1A4 "Miks soovin jätkata MA-s" Essee esseeks, igaüks on oma jaoks selgeks mõelnud, mida ja milleks ta teeb, aga MAtöö projekt?!! Hommikul k 10.00ks oli seda tarvis. Vahemärkus: ma ei ole iialgi ühtegi oma tööd öösel kirjutama hakanud, ma lihtsalt ei suuda une arvelt sihilikult tegeleda ideede genereerimisega. Ka seekord ei erinenud eelmistest, muidugi jätsin asja hommikuks. Eriti rahuliku südamega küll magada ei saanud, aga hingematvat ärevust samuti ei olnud. Hommikul hakkasin siis rahulikult pihta ja kusjuures sain hakkama, ise olin oma projektiga täitsa rahul. Alguses mõtlesin küll "pastakast imemise meetodile", aga välja tuli täitsa Okidoki. Nibin-nabin jõudsin õigeks ajaks, nägin paari endist(tulevast)kursaõde ja ka õhkkond eksamiklassis oli ülimalt positiivne.
Läks hästi, sisetunne on hea. Poole sõnaga öeldi positiivsed "uudised" juba ära, aga mine sa tea "Ära hõiska enne õhtut". Vähemasti sisetunne on hea:)

Peale katseid pakkisime tibuga pool elamist kaasa ja sõitsime Pärnu lähistele Reformikate suvepäevadele. Koht oli ilus ja inimesed ka ilusad. Aga lähemalt sellest kirjutama ei hakka, kuna mine sa tea, kes seda infot enda huvides kasutada võib;):P Varsti panen hoopis mõned pildid üles, aga kuna käesoleval nädalal on minu koduks hotell "Rannaliiv", siis on piltide uppimine raskendatud, WIFI on tiba aeglane ja kärsitu inimesena ma lihtsalt ei malda oodata:P

AVRIL

2008-07-02T21:20:00.002+03:00

Nüüdseks on nähtud ka Canada rokitar, Avril. Kusjuures oleme siin isekeskis mitmete muusikutest sõpradega arutanud, et kõik head (popmuusika mõistes) muusikud tulevadki Canadast. Igatahes minu lemmikute hulgas on päris mitukond kollektiivi just sealt.

Aga kontserdist:
Hästi meeldiv oli. Muidugi alles peale seda kui Bedwetters oli lavalt ära läinud. Ei, mul ei ole midagi nende vastu, tublid poisid, lihtsalt muusika on kehva. Ja seda võimendas veel kehv heli. Põhimõtteliselt mitte ühestki sõnast ei saanud aru. Eriti irooniline oli, kui Joosep mikrisse karjus, et "Püüdke nüüd sõnad meelde jätta ja laulge kaasa" Ma pingsalt üritasin kuulata, mis sõnad seal on. No tõesti mitte ühestki ei saanud aru, isegi ainuüksi pikkadest vokaalidest ei saanud sotti.

Avril seevastu oli S U P E R. Mulle eriti meeldisid akustilised lood. Igatahes nüüd ma tean, et kui ma järgmine aasta "Superstaari" võidan, siis minu plaadi lood tulevad 80% ainult akustilised. T. küsis seepeale nii armsalt, et Kas tema tohib ka mõnes loos kaasa mängida. Sweet:P aww.

Avril mängis ära kõik oma tuntud lood. Tantsijad ja taustalauljad olid väga tasemel. Hüppasid saltosid ja tegid muid trikke. Taustabänd oli samuti hea. Kuigi minu lemmik Avril oli ikka see, kes Evaniga oma muusikat tegi. Praeguseks on muutunud nii stiililiselt kui ka hingeliselt. Ise ta eriti palju ei mänginud- paaris loos kitarri, ühes klavrit ja ühes loos trumme. Kujutan ette, et noored fännid on pöördes. Enamus publikust oligi selline nooremapoolne. Samas minu kõrval istusid kaks soliidses eas daami ja ma ei näinud, et neil lapsed kaasas oleks olnud. Ja nood ikka VÄGA nautisid.

Kontserti ilmestasid mitmed eriefektid ja videod ekraanil. Tõesti väga sooja ja hea mulje jättis. Asi oli hästi korraldatud ja toimis. Üürgasin mitmeid laule kaasa ja tunne oli äraütlemata muhe. Ikkagi koos PÄRIS Avriliga laulda, on ikka midagi muud kui CD saatel.

AITÄH selle toreda kingituse eest:)//piletid ja uue plaadi sain nimelt sünnipäevaks;)//A fänniletist hankisin ühe vanema plaadi ka.

Mulle meeldis igathaes ja olen rahul. Nii ebaeestlaslik.

2008-06-30T22:14:00.007+03:00

Nüüd on ka ametlikult puhkus käes. Nii hea on, kui on aega enda ja oma lemmiktegevuste jaoks, ei ole mingeid kohustusi ega piiravaid faktoreid. Hüppasin raamatukokku (ei olegi seda kunagi nö vabatahtlikult teinud, ainult õppetükkide tarbeks) ja leidsin kaks superhead raamatut fotondusest. Üks kekskendub pildistamise näpunäidetele ja teine on fotoshopi õppimiseks. Sain juba tublisti abi ja proovisin mõningaid pilte klõpsida, õnneks on mul modell omast käest võtta ja ta oli tublisti nõus poseerima ja seda täiesti tasuta.

2008-06-26T23:34:00.005+03:00

Jah, nii minulik on peale planeeritud vajalike ostude sooritamist "läbi hüpata" veel ühest poest ja ainult "windowshopata" ja ulatada müüjatädile oma pangakaart viimaste kroonidega ja tulla poest järjekordse VAJALIKU kaubaga. Aga need Icepeaki püksid Rademaris olid ju nii kenad ja selliseid mul veel polnud ka. Oh raske, it isn`t easy to be me

Aga täna pärastlõunal tuli puhkuseraha üle (teglikult päris ametlikult hakkab mul puhkus alles 30ndast) ja summa oli päris arvestatav, et tegin hanza.net- is isegi ühe hoiuse. Et ma kõike kohe laiaks ei lööks;p

Pai olen ka ära teeninud. Tänane päev möödus ka tubliduse ja sportlikkuse tähe all. Käisime Katuga Kakumäel rulluisutamas. Juba poole ringi möödudes oli tunne super ja tuju tõusis mitme pügala võrra. Head sõbrad, pulsikell ja digikaal on parimad motivaatorid;P Aga et edu saavutada on vaja pingutada veel kõvasti. Väike eesmärk enda jaoks. Motivatsioon on vähemalt olemas, muud ma hetkel ei vajagi:)

Homme jälle!
Käppasid?!

Jaanid

2008-06-25T20:11:00.012+03:00

Kes teeb see jõuab. Ja kes jõuab, see teeb. Sel aastal soosis kalender töörahvast ja jõudmisega probleeme polnud. Meie jaanipäev möödus trippides, mis algas juba reedel. Pakkisime kogu oma elamise kaasa ja jaanimöll võiski alata. Reedel sõitsime T. ja Jüriga Kloogale Hipi suvilasse. Tegime vesipiipu ja grilli, mängisime kitarri ja sekka piilusime pisut jalgpalli (mäletate ju seda põnevat Türgi-Horvaatia mängu, kus otsustavaks said lisaaja 119. ja 120. minut ja Türgi penaltide seerias võitis..) K. valmistas superhea joogi, mida me õhtu otsa limpsisime. Olen meeleldi valmis retsepti jagama:

Pane suurde kannu jää ja apelsinilõigud(koos koortega),
1 Karksi vein (või mõni muu peet ;p)
ja pikenda 1l viinamarjamahlaga
Ongi valmis:)

Öösel sai ka sauna, aga sinna ma ei jõudnud.

Hommik algas varakult, sest aeg oli pooletunnise täpsusega planeeritud.

Esmalt käisime venda õnnitlemas

Pooleteisttunnise aja jooksul tuli ära teha ridamisi asju. Võtta kass ja kassi asjad ning viia ta kesklinna T. vanemate juurde; Minna kingitust pakkima kaubanduskeskusesse; osta lillekimbud ja jõuda Mustpeade majja Triinu lõpetmisele. Õnneks sujus kõik üleootuste hästi ja juba ma ootasingi, millal saaks oma kallist sõbrannat kõrghariduse puhul õnnitleda.

Pean veel ära mainima, et Õigusinstituudi lõpuaktus oli suht lahja. Konveiermeetodil jagati sadu ja sadu diplomeid. Kuivalt ja emotsioonitult. Aktusele olid kokku koondatud kõikide filiaalide üliõpilased (üle eesti), nii eestlased kui ka venelased. Nö erilisus ja pidulikkus puudus. Kahju. Tundus, et mindi lihtsama vastupanu teed ja tehti kõikidele üliõpilastele korraga aktus, et saaks ühe korraga kaelast ära. Selleks hetkeks, kui Triinu grupile diplomid kätte jagati, oli aktus juba peal olnud u poolteist tundi ja laual ootasid oma järge veel kõrged diplomitevirnad ja saalis väsimusest tülpinud näoga (endised)üliõpilased. Ma arvan,et ei oleks eriti tore olla selles viimases grupis, kes oma kõrgharidust tõendava dokumendi kätte saab. Aga see selleks. Mul on õnneks see etapp elust läbi ja magistriavaldus TÜ-s ootel;P

Edasi viis tee meid hoopis Paidesse, kalli Katu sünnipäevapidustustele. Hästi armas pidu oli, Mehhiko stiilis toidulaud ja arbuusibool, super. Pöidlad püsti!!!

Katu veerandsada

Kolmas päev Sõitsime läbi Türi Raplasse, sai võetud väike saun ja juba oodati meid Kernus Triinu vanemate juures grillipeol, Triinu lõpetamise tähistamiseks.Olemine oli pisut uimps,aga muidu oli chill. Õhtuks plaanisime Kernu jaanitule. Rahvast oli palju ja lapsepõlveaegseid sõpru ja tuttavaid ka lademetes. Eriti armas oli see, et ilm soosis meid kõikidel päevadel. Kernu jaanituli oli mõnusalt oldschool ja tekitas õige jaanitunde;P

Järgmisel päeval pidime edasi sõitma Haapsallu, Hipi teise suvekoju, aga öösel tekkis hoopis spontaanne plaan sõita selleks õigeks jaanipäeva päevaks Saaremaale. Ja nii läkski. Hommik oli eriti kole. Vihma kallas nagu oavarrest, kojamehed ei jõudnud vihma klaasilt ära pühkida, aga mida edasi sõitsime seda selgemaks taevas muutus. Tiirutasime Saaremaal ringi. Käisime Karujärve ääres ja Kaalis ja selleks ajaks oli juba päike välja hiilinud ja ilm läks järjest paremaks. Kui me lõpuks kohale jõudsime, oli jõudnud isegi mätas kuivaks saada ja taevas polnud enam ainsatki pilve. Super! Kusjuures alati on sadanud, aga seekord tõesti ilm soosis meid. Kui me öösel magama läksime, siis hakkas vaikselt vihma tibama. Minugipoolest:P
Kuna meil oli ka matkabuss, siis oli kõik käepärast. Alustades TV-st ja lõpetades WC-ga. A muidugi õhtu põhiosa oli see, kus Henka oma seitsmesest bemmist tuunis kolmese (kuidas see võimalik on?! d: ON, uskuge)

Aga NIIIII hea on kodus tagasi olla. Magada oma voodis ja omadel patjadel. Hommikul oli eriti suur tahtmine sporti teha ja süüa tervislikku toitu. Läksingi esimese asjana Kakumäle ja sõitsin vastutuult mõnusa rulluisuringi. Ma olengi juba tükk aega motivatsiooni otsinud, loodan, et nüüd on see leitud;p Tööinimeste õrritamiseks pean ikka ära mainima, et mul on PUHKUUUUUUS, kuni suve lõpuni:P vabadus!:) Mõne päeva pärast ootab Avrili kontsert ja varstivarsti fitness.ee treeninglaager. Suvi võib alata!:)

Jätku Päikest!:)

naistekas

2008-06-11T22:17:00.004+03:00

Ei ole see naiste elu üldse lihtne. Kogu aeg on midagi tarvis. Üks asi ei sobi ühega ja teine asi ei sobi teisega. Alati on midagi puudu. Ühesõnaga viimased 3 päeva olen otsinud endale kollaseid kingi. Tegumoest olen välja valinud 2 tüüpi. Kas kõrge kontsaga ja eest lahtised või madalad ja üleni kinnised, aga kindlasti terava, mitte ümara ninaga. Ja lisatingimuseks oli see, et nad võiksid natukenegi mugavad olla. Olen üksipulgi läbi kamminud kõik suuremad kaubanduskeskused- Kristiine, Ülemiste ja Rocca. Ei midagi! Lasin kriteeriumi latti nats alla ja laiendasin värvivalikut punasele ja sinisele (ei tahaks mingeid igavaid musti või valgeid) ja IKKA ei midagi! Paaris poes leidsin, mis võiks no enam- vähem olla. Aga, olid kas liiga ebamugavad või polnud just täpselt minu suurust või number ei vastanud suurusele. Ümara ninaga kollaseid olid kõik poed täis. Bö. Juba olin ühtede punastega järjekorras, kui avastasin, et king hargneb äärest. Ei hakanud vahetama ka, tegin järelduse, et ju on ebakvaliteetne kaup. Kuigi hind oli päris krõbe. Ühesõnaga olen ikka ilma. Lootusetu juhtum. Tuleks suve, käiks paljajalu (vähemalt rannaski:P). Homme lähen uuele ringile. Ja kui kingi ei saa, siis ostan midagi muud. Tüüpiline.
A kas ei ole nii ,et kui midagi meeldib, siis tuleb see ära osta?! (paar asja jäid mind kummitama) Pigem osta seda, mis meeldib, kui seda, mis on allahinnatud ja ainult seetõttu tõmbab tähelepanu.
Äkki homme näkkab;)

Kult-uur-ne

2008-06-09T20:57:00.011+03:00

Päeva pikendust on võetud unetundide arvelt. Esimest reservi sai kasutatud juba reedel, kui poole ööni kossu sai mängitud. Pubekaiga tuli meelde:P Passisime vist mingi kella 2ni-3ni öösel kooli juures ja vaheldumisi mängisime kaarte ja kossu. Öö oli uskumatult soe ja švips andis ka oma osa:P
Hommikul oleks küll parema meelega poole päevani põõnanud, aga lubadused maksavad ka midagi, eks. Seega k 8 tuli end üles ajada ja algas bussisõit Saka mõisa . Kusjuures ülikhuul koht on. Saime koolitust ja õppisime siidimaali. Väga meeldis! Tahaks veelgi teha. Terve päev kadus käest. Külastasime ka Kalvi mõisa. No sellele mõisale küll vastast pole. Minu pulmad toimuvad igatahes seal. Ideaalne & täiuslik koht!!
Tegelikult olen seal varem ka käinud, aga sisse pole mahti olnud minna. Nüüd sai see viga parandatud ja ma konkreetselt armusin sellesse mõisa. Aga see ei olnud mitte viimane mõis kuhu sel nädalal sattusin (etteruttavalt öeldes);)
Koju jõudsin alles k 8 paiku õhtul. Saime sõpsdega kokku ja chillisime natuke väljas, võtsime veel mõned tunnid une arvelt, aga mingi hetk tulime meile ja ma lihtsalt kustusin.
Pühapäev nägi ette Reformika Üldkogu Palmse mõisas.

Ehk siis ei mingit magamist, vaid ikka tegutsema! Alguses nats asjatasime ka, aga suurem osa nautisime ilusat ilma, poliitikute kõnesid ja muidugi Kirsiks tordil, oli Tõnis Mägi.
(Luisa esines ka, aga ei jätnud sügavat muljet) A MÄX oli super! Kuulasin esireas suu ammuli. Nii sümpaatne oli lihtsalt. Ainuüksi see hetk kompenseeris kõik magamata minutid & tunnid
Palmsest jõudsime tagasi alles k 8 paiku , jõudsime nibin- nabin kodust läbi, riided vahetada ja kultuursus jätkus Linnahallis, Superstaari finaalis. Tegelikult oleks kõige parema meelega kodus diivanil lösutanud, aga kuna piletid olid olemas,siis ei hakanud raisku laskma. Kui esimene esineja lavale astus, siis ei mõelnud ma enam sellele, et kodus oleks parem.
kohapeal on ikka midagi muud, kui TV-st vaadata. Selles mõttes ,see pold uudis, et eelmine aasta käisin ka paar korda tv3 stuudios salvestustel. a jah, täitsa ok oli. Kui mitte arvestada seda, et asi lõppes k pool 1 ja koju jõudsin alles 1 ajal ja magama... ja et äratus oli juba k 6 hommikul. Igatahes tänase tööpäeva ainukeseks sooviks oli, et saaks juba koju. Aga homme saan välja puhata:) Vaba päev!! Kultuurne ja sisustatud nv, on täitsa chill. 4 päeva on jäänud järgmiseni... RABAROCK!!! Loodetavasti veab ka ilmaga, siis on kvaliteet garanteeritud. Olen ootel:)

NV

2008-05-25T20:42:00.004+03:00

Selle nädalavahetuse suursündmuseks oli see, et sain omale uhiuue, rikkaliku kõlaga ja meeletult mugava mängitavusega elektroakustilise kitarri:) Ja seda ma kavatsen hoida nagu silmatera. Kasutan lõpuks herr Kõrvitsa õpetatud võtteid, kuidas kitarri peab seisma panema jms. Et vältida jälle sellist õnnetut juhust nagu Vintage-iga juhtus. Aga uue pilliga olen vägaväga rahul!:)

Pill sai esimesed ristsed Noortekogu grill-chill peol, Laulasmaal. Üritus oli täitsa tore. Kui vaid poleks olnud vajadust öösel Tallinna tagasi sõita.

Hommikul pidime juba 11-ks Viimsi kihutama, WAF-i kintserdi jaoks. Pean ära mainima, et Viimsi uus kool on ikka väga super. Kohati tundub vbl, et luksusega on isegi pisut ülepingutatud. Samas oma lapsed paneks kindlasti sinna kooli, kui Viimsis v Kadriorus elaks.

WAF-i kontsert läks hästi, oli energiline ja särtsakas. Solistid olid tasemel, ka kõige pisemad suutsid publikul suu lahti jätta. Super seltskond meil.

Pärast kontserti käisime Hellas hundis söömas ja seadsime end Henri ja Co- ga meie juurde veini-juustu peole, silmanurgast eurovisiooni vaatama. Minu lemmik võitis!:)

Pühapäev on vaid puhkamiseks! Et uut nädalat uue energiaga alustada.
Jee, üks nädal jälle lähemale rabarockile:)

Rock&Roll ja päike!

2008-05-22T21:40:00.002+03:00

Hullumaja hakkab vaikselt mööda saama. Selle kiire tempo sees ei anna normaalseks jääda:P Praegune on enamasti möödunud WAF-i kevadkontserdi proovide tähe all. Täna oli pmst viimane proov Linnahallis, see eest 3 tundi pikk ja vatti nägime päris kõvasti. Õige kah, milleks asi lihtsalt "ÄRA TEHA", kui saab teha "PERFECT" Niisiis, seoses selle kõigega- vaeva ja higiga, on kõik sõbrad-tuttavad oodatud laupäeval k 15, Viimsi uude kooli. Garanteerin, et lauljad lajatavad täiega ja elamus on garanteeritud;) (ps, kohtade arv on piiratud- 600 kohta kokku) Aga kui arvestada seda, et lauljaid on 100 ja tantsijaid?!! (jään vastuse võlgu...) ja ütleme ,et need 100 inimest kutsuvad kaasa 6 sõpra, siis ongi saal täis. OK, selle teema loen nüüd lõpetatuks.
Tööl oli ka viimased 2 nädalat ülepea raskemad kui muidu, sest pidin ühte inimest asendama ja samal ajal oma tööd ka tegema. Enamasti kannatas minu töö kvaliteet. Aga õnneks eilsega sai see läbi ja üldse arvestasin välja, et minu puhkuseni on jäänud täpselt ee 9 või 10 tööpäeva:P Pole paha, või mis?! Ja siis on suvi VABA!!! Augusti lõpus lähen alles tööle, lisaks 42- le ettenähtud puhkepäevale võtsin veel 2 nädalat palgata puhkust (Seoses selle tuneesia pulmaga)
Täna käisin hommikul päästeteenistuse banketil ja nö pidulikul autasustamisel. Sain loominguvõistlusel auhinnalise koha.

Nüüd peaks hakkama oma täiendkoolituse mappi tegema, sest järgmine neljapäev on lõpetamine. Ma järjest lükkan seda edasi ja edasi, aga küll ma tehtud saan, siiani pole midagi tegemata jäänud, motivatsiooni oleks ainult rohkem vaja. Teised asjad aga tunduvad millegipärast hetkel palju tähtsamad.

Homme lähen autol (ikka sel samal "Rohelisel konnal") ülevaatust tegema, hoidke siis pöidlaid-varbaid, et läbi ka läheks. Pidurid on olemas ja signaal töötab ka, ei tohiks hullu olla. Õhtul (vist) plaanime Reforminoortega Laulasmaale grillima minna ja sealt pean laupäeva hommikuks k 11 ks juba Viimsi jõudma. Ütleme, et kui selle kontserdiga maha saab, siis tuleb suurem pingelangus, loodan et haigeks ei jää pärast seda.

Kusjuures selle muu kõrval tuleb veel kodus supernaine olla, koristada, pesu pesta, triikida, Rolandile süüa kaasa teha. Ja ma ise tunnen, et selle kõige keskel olen ma palju parem inimene, sest vahepeal on mõned asjad hooletusse jäänud, mille tähtsuse ma nüüd olen taasavastanud:) Endale pikkk pai!;)

Lõpetuseks, midagi rõõmsat:
Seda et ma üleväsinud olen, tõestas täna üks eriti "blond hetk". Nimelt läksin Magistrali Rimisse, et automaadist raha välja võtta. Tavaliselt hoian oma kaarte iphone kotis, aga kui ma automaadini jõudsin, siis neid seal ei olnud. Mul tuli meelde, et olin need hoopis fotokaamera kotti pistnud ja seadsin sammud uuesti auto poole. Jõudsin siis autoni ja millegipärast jäi mu pilk pidama auto esitule all oleval lisatulel, sest see oli ebaloomulikus asendis, nagu ripneks nurgast vms. Toksisin oma kõrgetel kontsadel kord üht, kord teist tuld, siis avastasin, et seal on kruvi, mis on pisut nagu lahti, üritasin seda kinni keerata, aga ei õnnestunud. Oma peas keerlesid sellised mõtted, et jumala hea, et ma seda viga praegu märkasin, et saangi lasta homme enne ülevaatust uuesti ära kinnitada, samas mõtlesin veel sellele, et miks ma seda ripnevat (või noh natuke lahtiolevat) tuld varem pole märganud ja kui nii võtta, siis ma pole neid pisikesi tulesid üldse varem tähele pannud. Lootsin, et see tuli peab ikka sõidu vastu ja eest ära ei kuku. Lootuses jätsin asja sinnapaika ja klõpsisin puldil nuppu, et lõpuks oma kaardid ära võtta. Aga üllatus- üllatus need spetsiifilised keskluku avamise piiksud kostusid millegipärast hoopis tükk maad kaugemalt...

Back In Da Business:P

2008-05-11T20:21:00.006+03:00

Oi aegu ammuseid. Möödunud on poolteist kuud (?!!) vist. Tõesti pole mahti olnud ühtegi rida kribada, kuigi vahepeal on nii mõndagi toimunud. Muidugi on selles "mittekirjutamises" oma osa ka sellel, et mu läpakas otsustas mõni aeg tagasi, et emaplaadil on aeg otsad anda. Aga ju siis pidi nii minema ja õnneks on meie peres 2 läpakat, millest vähemalt üks on ka töökorras, juhhuu. Ühesõnaga üritame siin kahepeale ühega hakkama saada ja suveperioodil see raskust ei valmista, sest tegemist on niivõrd palju, et kodus käime vaid öösel puhkamas. Aga jah, olen siin silma peale visanud Apple-i arvutile, aga enne sügist pole seda otseselt tarvis.
Aga mis siis lähiminevikus tehtud on:
Andsime oma panuse "Teeme ära" projektile.
Hästi tore päev oli. Vedas nii ilmaga, koristuskohaga, inimestega (selles ma muidugi ei kahelnud sekunditki) Koristuspäev oli hea alternatiiv tavapärasele trennile. Lihased olid järgmisel päeval ikka väääga haiged.
Järgmisel päeval plaanisime pidada nö kodust õhtut, tasakaalustamaks iganädalavahetuseid väljasõite Haiba, Raplasse ja mujale. Ühesõnaga toimus "Tuneesia õhtu" Salem käis meil külas ja tegi Tuneesia toitu, popsisime araabiapäraselt ja õigesti tehtud vesipiipu ja kompisime veits Tuneesia kultuuri. Kuna me läheme augustis kahe tuneeslase pulma, siis tuli enne natuke maad sondeerida, sest kultuur on ju täiesti erinev. Ei tahaks nagu sellises olukorras puusse panna:D Kuigi oli plaanitud vaid kodune õhtupoolik, leidsime end ühel hetkel Panoraamist.
Veel. Wafis toimus soolokontsert. Kahjuks õnnestus mul neist kohal käia vaid kahel. aga need kaks olid suuuuurepärased. Enda esitusega ma väga rahul ei ole, sest ma tean ,et ma olen teinud paremini ja olen suuteline paremaks. Laval olles tegin laulu enda jaoks lihtsamaks, rasked kohad silusin ära, ei kasutanud neid võtteid, mida ma muidu oleks võinud kasutada. Niuniu. Aga arenemisruumi on. Sel nädalal olen end laulmisega täiesti ära väsitanud, kõik õhtud olen veetnud WAF-is koorilugusid õppides. 24.mail toimub suur Grande Finale kontsert. Aga reklaami teen hiljem.

Reedel käisime Kaspari ja Kersti juures soolaleivakal. Hästi tore oli. Sinnamaani, kui mu kallis kitarr endal kaela murdis.
A noh ju siis pidi nii minema. Iga asi on millekski hea ja ju on siis aeg endale uus pill hankida. siiani on ta mind väga hästi teeninud. Aga tegelikult ma kurjaks ei läinudki. Õnnetus on õnnetus, lihtsalt natuke teeb kurvaks ainult. A elu läheb edasi, tulevad uued ja paremad pillid. Mu üks motodest ongi, et "tuleb uus ja parem, ei tasu taga nutta seda, mis oli, vaid nautida seda, mis hetkel on" :P Täiesti toimib.
Nüüd tuleb üks raske nädal. Tööd on palju,selle kõrvalt pean aega leidma kaheks suures kontserdiprooviks Linnahallis. Musi lendab ka ära, Belgiasse, europarlamenti. Pean siin 3 pikka päeva üksi hakkama saama. Aeg sõprade jaoks!:P Ja sünnipäeva planeerimise jaoks.

Päikesesära kõikidele, kes lugeda viitsisid! Aga parem soovitus on hoopis see ,et minge õue ja nautige ilusaid ilmasid;)

Blogipaus

2008-03-23T18:10:00.001+02:00

Vaadake PILTE, tehke trenni ja olge muidu ilusad ja head;)

Päike on päev ja öö on kuu, Sa ju tead!

2008-03-08T11:09:00.003+02:00

Nädalavahetuse ööd, kipuvad vägisi kuust päikeseni ja päikesest kuuni, magamisaega on imevähe. Aga sellest pole midagi, see mis loeb, on produktiivne aeg sõpradega:) Eile tuli spontaanne plaan.
Läksime Liisuga Revalisse sööma ja öötundidel leidsime ennast juba Panoraamist, Sal Sallerit kuulamast. Hästi chill õhtu oli, kusjuures:) Meie "kutid" muidugi vedasid meid alt. Mart ja Tambet siis. Mõned inimesed teevad laupäeva hommikuti tööd ka, uskumatu:D Aga see eest lubati meile see täna kompenseerida. Sellele mõeldes otsustasime energiavarusid säästa ja tulime Panoraamist "normaalsel" ajal ära, just siis kui esimesed haigutused hakkasid ligi hiilima. A noh, "normaalne aeg" oli ikkagi k 3 öösel juba.
Minu naistepäeva üllatus oli niii niii armas. Ma pole ammu niimoodi üllatunud. Esiteks pidin Iphone-i esmaspäeval saama, kuna Ott pidi lihtsalt esmaspäeval Ameerikast saabuma, eile õhtul Mardiga telefonitsi mainisin seda ka ja samal ajal tibu hüüab mind: "Vips, Vips...!" Ma ei saanud algses üldse aru, miks ta mind telefonikõne ajal segab. Vaatasin talle korraks otsa, rääkisin edasi, 2 sec pärast jõudis kohale, et ma nägin tibu käes midagi. Pilk uuesti temale ja "WHOOOO!! Mida?!" Üllatus oli päris suur, just seetõttu, et ma ei oodanud seda nii vara. Lilled andis mulle ka. Armas! Tänasel, õigel naistepäeval, oli tal mulle veel üks üllatus varuks- "Tanel Padar & The Sun-i plaat" Kuna ma eile juba nii suure ja kalli kingituse kätte sain ,siis tänaseks ma küll rohkem midagi ei oodanud, Aga seda armsam see oligi:)

väikesed :) asjad

2008-03-05T20:19:00.000+02:00

Mõnikord langevad kõik asjad nii positiivselt kokku. Üks asi tingib järgmise jne. Täpselt nagu eelmine nädal paar päeva toimus. Kui poleks olnud teatud sündmuste jada, siis poleks saanud ühe laheda inimesega tuttavaks (kelle tutvus võib lähiajal lausa eluliselt oluliseks/määravaks saada) Sellest aga siis, kui asjad lähevad nii (õnnestumine selgub umbes 2 ndl jooksul).
Teiseks tahtsin ära mainida, et MA SAANGI SELLE ÜLIARMSA JA NUTIKA telefoni.
See on juba minu suunas teel:) Samamoodi sündmuste jadas tehtud otsus... ja kuna Ott just Ameerika mail on, siis why not:) Helistaski täna, et ostis telefonid (just mitmuses 4 tk siis kokku)ära ning esmaspäeval saab juba kätte:) Kuna sõber, Hedrikul, on juba kogemusi selle imeloomaga, siis on lukkude lahtimuukimine kökimöki ja lubas heameelega aidata.

iPhone’i omadused:
Sülearvuti omadustega telefon
Sünkroniseerib nii Windows PC kui Mac-arvutiga aadressraamatu, kalendri, märkmed, failid.

8Gb mälu
3.5″ suur 480×320 piksline puutetundlik ekraan
neljasageduslik GSM (850, 900, 1800, 1900 MHz)
WiFi (traadita internet), EDGE (internet mobiilivõrgu kaudu), Bluetooth
2-megapiksline kaamera
Aku: 8 tundi kõneaeg, 250 tundi ooteaeg, 7 tundi video vaatamist, 24 tundi muusika mängimist. Võrdluseks: umbes samade omadustega Nokia E90 aku kestab kõnelemiseks vaid 5 tundi
Suurus: 115 x 61 x 11 mm
Kaal: 135 grammi
Kaasas olev tarkvara (lukust lahti tehtud versioonile saab lisada tarkvara ka internetist):
e-maili programm - avab ka MS Word, MS Excel ja PDF faile
kalender koos sündmuste meelde tuletamisega

aadress-raamat koos isikute piltide, sünnipäevainfo ja muu lisainfoga
pildialbum
YouTube
kalkulaator
märkmik
Google Maps satelliidipildid ja tänavate kaart

Maailma kell
veebibrauser
ilmateade
börsi-info
video-iPod funktsionaalsus - vaadata saab nii filme, või kuulata muusikat (8Gb iPhone mahutab kuni 2000 muusikapala)

Üks mobla on ka müügiks:P

Täiesti võimalik:)

2008-03-02T22:44:00.006+02:00

Jah, armastus esimesest silmapilgust on võimalik. Armusin silmapilkselt uude poppi telefoni (või tuleb seda juba lausa arvutiks nimetada?) APPLE-i IPHONE-i. Ma tahan tahan tahan tahan seda telefoni! Ja ma pean selle saama ka! Saangi kusjuures! Esimesed sammud selles suunas on juba tehtud:)

Pikk nädalavahetus

2008-02-25T12:49:00.003+02:00

Aja planeerimine pole eales nii täpne ja sujuv olnud, kui need viimased kolm päeva on olnud. Reedel olin tööl. Nimelt juba hommikul kella 7st saadik. Öösel ei saanud hästi magada, ärevus oli sees. Ent ometigi peale tööpäeva lõppu, panime autole hääled sisse ja kimasime Raplasse Vesiroosivisioonile. Olin arvestanud, et saan töölt ca tund varem ära ning üllatus üllatus, just nii ka läks. See tähendas omakorda seda, et jõudsime täpselt õigeks ajaks Vesiroosivisioonile. Nagu ikka oli üritus seda väärt. Asi on järjekordselt edasi arenenud- proff kaameratöö, suurem lava, suuremas saalis, kohvikud ja muud asjad samuti paremini korraldatud. Heli oli ainult jube kehv. Pillid olid hästi kuulda, aga vokaalist ei saanud eriti sotti.Bände oli palju ja lõpuks muutusid enamus neist ühetaoliseks. Lõpus enam ei suutnudki neid kuulata, vaid suundusime hoopis kohvikusse ja välja, väikestviisi väikest siidrit limpsima. Mis omakorda kulmineerus "Meiekas" hot shottidega, kuni sinnani, kui pubi suleti. Siis oli aeg koju sõita. Kell oli selleks ajaks saanud juba 3 või 4.
Laupäeval oli 2 natuke suuremat plaani ja mõned pisikesed. Ehk siis suurtest: Pidime
Aafrika köögis Fitness-i omadega õhtusöögitama ja kesköö paiku minema "Lollidekülla" Mihkli ja Martini manu, majapeole. AAAGA...minu jaoks plaanid muutusid. Nimelt samal ajal toimus ka Vesiroosi 20 juubel, koolikokkutulek. Kuhu ma absoluutselt ei plaaninud minna. Aga kuna kõik küsisid, et kas tulen ja miks ei tule jnejne. Siis hakkasin mõtlema, et võiks ikka minna, küll neid õhtusööke tuleb veel ja ilmselt tihemini kui 5 aasta pärast. Tegin endaga vaikimisi kokkuleppe, et kui kleidi leian, siis lähen, kui mitte, siis lähen õhtusöögile. Kleiti oli ilmselgelt vaja, tegu oli ikkagi ju balliga. 3 h enne ürituse algust ei olnud mul veel kleitigi. Siis sai tehud kiire sõit Kristiinesse, Zara-sse ja sealt esimene kleit valitud. Ma ei viitsinud midagi vaadata või proovida, eelmisest õhtust oli meeletu väsimus peal ja natuke "paha olla" ka:P. Sealt otse solaarimuisse. Hea, et ma seal magama ei jäänud. Palju ei puudunud:D
Jõudsin täpselt õigeks ajaks kohale. Juhuslikult sain ka Mihkliga kokku ja ühine tee viis eelsoojenduspeole Heleni juurde:P
Kokkukas oli tore. Hästi korraldatud, mõnus meelelahutusprogramm, Rahvast oli nagu murdu. Hea meel oli paljusid nägusid jällenäha. Korraldust ei anna nt Arte kokkutulekuga võrreldagi. Ma olen rahul, et läksin. Tantsida sai jälle üle pika. Egobuustivaid situatsioone oli mitu :D Inimesed olid vaffad:) Algul pidin Heleni juurde jääma, aga kuna ma alkoholi asemel tarbisin vaid energiajooke ja muid "limpsilisi" ,siis tundus oma kodu ja oma voodi kõige parema kohana maailmas. Eriti peale 12h pidu. (17.00 Algas ja k. 5.00 hommikul lõppes) Jalad oleks peaagu otsad andunud. Kohutav:)
Hommik algas liiga vara, k 2 päeval, kui Tok helistas, et talle Mihkli juurde järgi läheksin. Ma olin siis veel päris surnud. Aga tunni möödudes tuli eluvaim tagasi peale ja sõit sinna võis alati. Eestlane nagu ma olen, ei oska ju "EI" öelda, sai vahepeal veel 1 "JAH" sõna antud, lubadus et sõidame 3ndat korda Raplasse, Heleni juurde sauna. ET iii-le punkt panna. Enne tuli tok ära tuua. Mul polnud õrna aimugi, kus ta seal täpselt elab. Ja poolpurjus inimesed ei ole just kõige paremad juhatajad ka. Nii ma siis sõitsingi 3 korda valesti, mingitel olematutel mudateedel, kuhu õnnestus ka kinni jääda:D Soppa lendas nagu rallil. Jube:D
Õnneks jõudsin kõigest hoolimata siiski kohale. Kodus lubasin Tok-il täpselt 2 h magada (kusjuures ta polnud öösel üldse maganud) ja siis lendasime jälle Rapla. Kuigi iga normaalne inimene oleks valinud kodusolemise ja magamise.
Koju jõudsime jälle peale keskööd. Ja siis ka jutustasime veel mitu tundi, nagu poleks 100 aastat üksteist näinud:) Ta on mul ikka niii armas:)

Hea, et mul on vaba esmaspäev. Täpselt seda oligi vaja:)

Pildid kah, huvilistele.

there she comes

2008-02-21T21:18:00.002+02:00

Kui hea on kui on mõni täiesti lebo päev. Kus ei pea kuhugi tõttama ja saad mõelda endale ja ainult endale. Egotripper. Risto ajas head mõtted ka pähe. Kutsus reisile, aga ei tea, majandus vist ei vea välja. Aga kurat, mis kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Tulumaks, tulumaks siit sa tuled:P Ma pole viitsinud seda veel ära teha, aga ma tean palju sealt tuleb. Pealegi tuleb palgalisa, see makstakse möödunud kuude eest ka , nö korraga... st 10 K vbl veaks isegi välja=?! Tahantahan..
Aga homme on jälle chillikas. Vesiroosivisioon. Minu jaoks on see vist juba eem 6-s kord
?

Ma loodan, et saab pisut varem töölt ära, sest asi hakkab 7st juba peale. Ma tean, et asi on seda väärt. Sel kord on rekordarv bände ka. Kuuldu järgi peaks neid olema 17. Asi on nii suureks kasvanud, et üle eesti sõidavad bändid kokku. uskumatu, et ühes täiesti tavalises (minu jaoks muidugi erilises, sest olen seal õppinud) koolis sellist asja korraldatakse. Nt Artes ei lubataks iialgi midagi sellist teha.

Ootan homset:) Rokime!

Hea, et minu sõpruskonnas selliseid ei ole

2008-02-19T09:26:00.002+02:00

Kõigil asjadel on alati kaks poolt: hea ja halb. Samuti kehtib see inimeste puhul, on headus ja on sellised omadused, mis ärritavad nii, et paha hakkab. Aga üllatus üllatus, on olemas ka selliseid, kellel on suuremas tasakaalus see viimane pool.
Asi sai aluse sellest, et oleme viimasel ajal 400-ga otsinud inimest, kes tuleks meile bassi mängima. Kuna oleks vaja kogemustega inimest ja kes jagaks veidike muusikateooriat, oleme läbi helistanud Otsakooli omad, nii praegused kui endised. Samuti oleme ühendust võtnud ka akadeemia omadega, aga kuna kõigil on parasjagu kiire,siis asjde kulgu tõttu jõudsime TEMANI.
Telefoni kõne oli (umbes) selline:
MEIE: "Tere, mina olen J. ja meile soovitati teid kui väga head bassisti, kas te oleksite..." (lause katkestus)
TEMA: "Ma olen selline mees, et ma ei hakka muusikat lõbu pärast tegema. Kui see sisse toob, siis OK. Kui teil on mingi konkreetne eesmärk, siis ma mõtleks. Aga niisama ei hakkaks ma kuskil bändis mängima."
MEIE: "Et..." (katkestus)
TEMA: "Ma olen selline projektipõhine tüüp tegelikult. Ja üleüldse muusika tegemine on mõttetu. Pealegi ei ole ma bassi suvest saati käes hoidnud..."
MEIE: "No selge, siis ei ole midagi" (klõps kõne kinni)

Ühesõnaga edasisi asju polnud mõtet seletada, sest TEMAGA ei tahaks küll koostööd teha, see oli juba esimesest sõnast arusaadav. Ja etteruttavalt öeldes oli see ainuõige otsus...

Kuna TEMA oli (kunagi varem, enne kui pragune koosseis kokku sai) ka ühe teise bändi liige, kus T. praegu soolokitra tinistab ja nende bänd samuti praegu ilma bassistita on, pöördus bändiliider tolle sama tüübi poole. Esiteks, et ta mängib täita hästi bassi ja teiseks seetõttu ,et ta tunneb neid lugusid läbi ja lõhki.
Niisiis, saabus kätte see proovitegemise päev. Kus herr TEMA pidi ka kohale tulema. Läksin ka ühes, et seda tüüpi oma ihusilmaga näha.
Sisemus ja välimus käisid käsikäes. Peas läikisid rasvased juuksed, seljas kandis ebaesteetilisi riideid- kulunud, määrdunuid ja muidu koledaid. Jalas olevatest tossudest ei tahaks rääkidagi, porikäkid. Prillid prillideks. Aga eespool mainitud omadused on küll oma teha. See, kas hoolitsed enda eest või ei, on ainult enda kätes.
TA mölises koguaeg, terve proovi vältel. A`la "Möh, sellise kidrasoundiga ei saa normaalset muusikat teha..." Jms. Pidevalt rääkis kõigist kõva häälega üle, üritas mingeid nalju teha, mille peale teised bändiliikmed lihtsalt suid maigutasid, pead kratsima hakkasid, või üksteisele lihtsalt otsa vaatasid...
Kui jutt läks sellele, et millal järgmist proovi teha, hakkas TEMA laia häälega seletama, a`la et TEMA ei hakka küll nii tihti käima proovis ning et TEMAL poleks üldse proove vajagi, sest TEMA teab neid lugusid ja üldse. Parim lause oli see: "Kui bänd mind toitma hakkab, SIIS võin hakata ka bändisse panustama"
Mul viskas pildi eest ära ja ütlesin kõik, mida ma temast ja tema motivatsioonist arvan. Mis sest, et mina ei ole seal bändis keegi. Seda enam, et mul pole midagi kaotada. Ma ei öelnud midagi ebaviisakat või alandavat, rääkisin hästi positiivselt, et mis siis oleks, kui ta natukenegi motivatsiooni üles näitaks ja milleks see vajalik oleks. Seepeale sattusime disskussiooni, kus ta tõi terve bändi ees nähtavale need omadused, milliseid ei tahaks keegi näha. Kiivalt rõhus sellele, et TEMA ei pea proovis käima. TEMA on nii vana, et tal omaajal muusikat tehtud küll, panustatud küll (ta on vist migi 30-32 aastat vana). "Kui teie hakkate ise maksma enda eest ja vanemate rahakoti pealt ära tulete, hakkate samamoodi mõtlema."
Siis hakkasid teised liikmed ka sõna võtma, et nad toetavad just minu mõtteviisi, mis on positiivne ja tekitab inimestes tahet edasi minna ja pingutada. Aga TEMA ei saanud sellest aru. Kusjuures teised käivad vabsee üle eesti kokku. Üks tuleb 80km kauguselt Märjamaalt, üks 40km kauguselt Kernust ja üks lausa Pärnust. Laupäeva hommikuks kella 10ks kohale tulla ei ole kellelgi probleemi. Haigest peastki olid sel päeval 2 inimest proovi tulnud... Ühesõnaga suhtumise värk.
Ja "kirsiks tordil", et ennast veel "atraktiivsemaks" teha, sai TA hakkama sellise ajasga, et läks korraks kõrvale ruumi ja kui tagasi tuli, oli tal selline peerupahvak ümber. Terve proovikas haises nagu laut. Uskumatu.
Kui proov läbi sai ja tüüp esimesena jalga lasi ja uks tema taga sulgus, hakkasid kõik arutlema, et "SEE tüüp tuleb minema saata" Keegi ei suuda tollega koostööd teha.
Kõik mõtlesid omaette, et kas ainult tema mõtleb nii, või on teised ka samal arvamusel.
Aga kuna bassisti on väga raske leida ja lugude salvestamise aeg on 2 nädala kaugusel, siis... Näevad nad teda veel mõnda aega.
Tunnen kaasa!

(Ma olen tolerantne inimene, kooli ajal olen kaitsnud igasuguseid troppe ja neid peksukoti staatusest päästnud, aidanud neil sõpru leida ja muul viisil toeks olnud, aga no see TÜÜP ületas igasugused lolluse ja idiootsuse piirid.)

Kibestunud inimesed ei Rocki! ...Ja hommikul peeglisse vaadates võib heldimuse ja heameelega tõdeda: "Thank God, et ma ei ole temasugune" Ja elu on endiselt lill!

Toidumajandus, rahamajandus ja mõned tegemised

2008-02-17T20:54:00.003+02:00

Viimasel ajad viivad teed aina erinevatesse restoranidesse. Kuu jooksul olen jõudnud järgmistesse restodesse: Balthasari Raekoja platsis (kusjuures see jättis neist kõigest ka kõige mõnusama mulje, muidugi rahakott nutab, aga jah...), Pärnus asuvasse restokasse Chaplin, kus käisin oma täditütre sünnal. Lemme ja Jüriga avastasime ükspäev uue rostoka meie kodulinnas, nimeks Friday`s (toidud küll eriti maitsvad polnud, aga vbl oli lihtsalt kehv päev...), käidud sai ka Viimsis asuvas Jazz House`is, see oli täitsa ok. Kodune ja hubane, toidud olid samuti maitsvad. 4 x kuu jooksul restos söömas käia on ilmselgelt liiga palju, eriti praegust kontoseisu vaadates/arvestades. Ja restode kõrval on käidud ka pubides,kohvikutes, kiirsöögiputkades. Peaks rohkem kokku hoidma ja kodus midagi rohkem vaaritama. Võtan selle endale prioriteediks. Elame praegu pisut tagasihoidlikumat elu, palganumbrid ja sissetulekud on pisut väiksemad, kui varem ja natuke imelik on. Ei saa võtta nii vabalt kui varem. Tagantjärele targutades võib öelda, et on priisatud küll mõttetult. Aga kuna maailmas on kõik asjad tasakaalus, siis järgneb igale mõõnale tõus ja igale tõusule järgneb jälle mõõn...
A standardid on muutunud, nt aastaid 2-3 tagasi sai pidevalt Lacucarachas käidud ja see oli täitsa fun, nüüd ei taha sinna kord aastaski minna. Viimati saigi Neljapäeva sünnipäevapartyl sinna jalg tõstetud ja kui Neljapäeva esinemine välja jätta, siis midagi muud toredat polnudki.
Kui nüüd toidumajanduse ja palgamjanduse jutud kõrvle jätta, võiks kribada üles need asjad, mida vahepeal tehtud on:
Sõbrapäev ei ole minu jaoks mingi ülioluline päev, sest sõpsikud on mul 366 päeva aastas ja sokse ja muidu nänne kingin neile ka suvalistel päevadel. Ainult Katule ja ta perele meisterdasin ise ühe vahva värvilise kruusikese ja tibule tegin kodus väikese pidulaua, aga teistele ei kinkinud midagi. Ma usun, et mingi odava nänni ostmine Prismast ei tee mind rohkem sõbraks, eriti veel nö kohustuslikus korras "Täna on SEE päev ja täna pead SEDA ostma ja kinkima.." Ei. See pole õige. Sõnumid saatsin laiali, sest mine tea, kes võib solvuda, aga üldiselt need, kes mulle kõige olulisemad on, teavad seda isegi ,et nad mulle olulised on:) Sõbrapäeva õhtul kutsus Viivika meid kontserdile, Mustpeade majja. Niisiis sai kuulatud Chalice`i ja saime osa ans "Külalised" esiksingli "Armastus on armastus" esitlusest. Hästi chill ja intiimne keskkond oli. Mulle täitsa meeldis. Eriti see, kuidas Mai Leemet laulis. Hästi andekas tüdruk, kelle improvisatsioonilised oskused väärivad kindlasti kiidusõnu. Kuulake lives! Plaadil see nii hästi ei kajastu, mitte et ma midagi halvasti ütleks. Plaadil on samuti hea, aga lives veel parem!
Reedel veetsin päeva oma kalli Katu juures. Päeval läksin ja koju sain vist alles mingi 1 v 2 ajal öösel. No polnud ju mõnda aega näinud ka. Patt. Mingi päev hakkame koos lihapirukaid küpsetama:P Oleks juba reedel teinud, aga vajalikke asju polnud ja poodi ei viitsinud minna, sest niii külm oli, et oleks kõrvad peast ära võtnud... böö..
Laupäeva hommik (juba kell 10.00..ma ei kujuta ette, kuidas nii vara üles saime, aga..) möödus Muusikaakadeemias. Sellest tahaks lausa pikemalt rääkida. Vbl järgmises postituses pajatan, aga jah... las praegu jääb.
Otse akadeemiast põrutasime Vildesse ema sünnipäevale. Tore pidu oli. Peale seda kui kõht sai täis jäin teleka ees tukkuma. Ja tibu jäi venna voodisse samuti magama. Nii, et hästi "põnev" pidu oli:P
Käisime ruttu kodust läbi ja sõitsime linna teise otsa Lemme Getteri kontserdile. Mul on niiiiii hea meel, et mul on selline sõbranna, kellel on nii lahe iseloom, kellel on nii ilus lauluhääl, et ma võiks terve kontserdi pisaraid lahistada, kui ma teaks, et teised mind ei vahiks. Kes on nii andekas klaverimängus, percussioni (??)(rütmipillid) mängus, kitarrimängus ja omaloomingu kirjutamises. Te saate veel sellest osa, sest Lemme plaadistab oma esimest albumit ja kui ma hea laps olen, siis äkki võtab mind isegi mõnele loole bäkki laulma. Kui kontsert lõppes, näitas kell juba keskööd. Uni oli meeletu. Koju jõudes lausa kukkusin voodisse.
Täna käisime Tourfest turismimessil. Rahvast oli nagu murdu, aga õnneks saime hea parklakoha, ei pidanudki kilomeetreid kõmpima. Õnnestus näha ka paari tuttavat nägu ja pisut isegi jutustasme. Juttu oleks kauemakski jätkunud, kui poleks pidanud bändiproovi kiirustama. Mingit konkreetset reisi me ei ostnud ega ilmselt lähiajal osta ka, aga mõned pakkumised võtsime siiski.
Iiveldust tekitas Tallinki ja Viikingline`i ala, sest kruiisist on sõna otses mõttes kõrini.
Pärast käisime veel 400 proovikas, panime paika mõned eesmärgid ja sai harjutatud ka ühte lugu. Hoidke kõrvad kikkis, paari nädala pärast on meil teile uudiseid:P Positiivseid;)

Seniks rõõmsat meelt teile!

Open mic

2008-02-13T12:09:00.003+02:00

Negatiivset ärritajat oleks vaja. Muusikalise inspiratsiooni mõttes. Negatiivne ärritaja paneb alati kirjutama. Mul on pikemat aega 1 lugu ootel, tahab vaid sõnu ja viisi saada, aga inspiratsiooni ei tule ega tule. Ma ei taha öelda, et minu elu alati lakkamatult happy happy või päikesepaistes kasvav lill on, aga sellist hingepõhjani vihale ajavat asja pole tõesti ammu olnud. Enne suudan ise teisi ärritada. Nagu eile laulutunnis. Õpetaja vist tiba solvus isegi, aga kurat ega mina süüdi ei ole, et tema... (******) Igaks juhuks nimesid ei nimeta ja olukorda täpselt ei kirjelda. Õnneks ta vaid asendas tundi ja olukord ei ole igavene.

Kõik ei ole päike, mis tõuseb!

2008-02-12T15:42:00.000+02:00

Samal marsruudil sama laevaga 2 korda kahe kuu jooksul kruiisida on natuke liig. Või olen ma lihtsalt vanaks jäänud ja ei viitsi hüpelda enam. Tegelikult on standardid muutunud. Tahaks midagi ägedamat. Olgugi, et olen endale korduvalt lubanud, et Stockhomi kruiisile enam (või vähemalt niipea ) ei lähe, juhtusin jälle oma sõnu sööma. A noh vabanduseks võib öelda, et käisime šoppamas ja kruiis oli vaid "boonuseks". Kusjuures mõned päris toredad riideesemed sain kah. Stocholmis on samades poodides samad aled nagu meilgi- nt Zara, aga esemed odavamad kui siin. Tegelikult oleks veel rohkem asju osta olnud, nt nägin ülinunnusid teksaseid ülisoodsa hinnaga. Firmakad, maksid 999 SEK-i aga oleks saanud 350 SEK-iga. Aga need jäid napilt kitsaks. Kuna ma enda peale nii vihane olin, siis ei hakanud "EHKU" peale ka ostma, et küll kunagi lähevad vms. Pekki küll! Niu!:P

Aga üleskutse endale: Võtan end kätte. Panen enda jaoks visuaalsed eesmärgid ka kirja, et ma ei peaks jälle oma sõnu sööma. Tagasihoidlik eesmärk: -4 Kg, periood pole oluline, aga kui sünnipäevaks täidetud saaks oleks šeff.

Käisin ka Kristiine üksipulgi läbi. Ostlesin veel mõned toredad asjad. Sain käekoti, mis oli juba millalgi varem silma jäänud ja kooli jaoks sain sisejalatsid ka (ise nimetan neid emolapse jalanõudeks, need on sellised tennisemoodi papud luukerepeaega ja puha, aga koolis on need lihtsalt ülimugavad ja ei kujuta ette, et midagi muud kannaks) Tahtsin osta ka sammulugejat, aga ei leidnud kusagilt. Kas keegi teab, kust osta saab???!!

Vahepeal sai käidud ka täditütre sünnipäeval Pärnus. Ülinunnu sünnipäev oli. Toimus vastavatud restoranis Chaplin, mis on iseenesest juba superlux koht, suvel tahaks kindlasti veel sinna minna, siis oleks asja ka terrassile päikest püüdma minna. Õhtu programm oli armas: bänd, kes laulsid superhästi ja lubasid meilgi oma 50 000.- st originaal Fenderit näppida. Siis oli gabaree grupp + gabaree laulja. Ja kui mõelda, et saalis oli ainult u 20-30 inimest ja kõik see oli vaid meie päralt. Chill ju!

Pühapäeval tegime ise nats proovi ja pärast seda läksime linna peale laiama. Avastasime ühe uue restorani nimega "Friday`s" vms. Koht ise on väga omapärane ja ok, aga toidud väga küll ei meeldinud. Hinna ja kvaliteedi suhe oli tsipa paigast ära. Teenindajast ei tahaks üldse rääkida. Tšikk tuleb laua juurde, kükitab harkisjalu maha ja küsib: "Noh, mida ma siis toon?" (täpselt selliste sõnadega)
Esmamulje on üks tore asi:P Edasine õhtupoolik kujunes lahedaks, nagu alati kusjuures. Suht tihti läheme pärast bändikat kuhugi sööma ja siis kellegi poole istuma. Seekord läksime Lemme juurde lasnemäele. Vaatasime "Superstaari" ja jõime teed, keskööl hakkasime kaarte mängima, aga kuna kõik olid nii vässud, siis ei tulnud sellest midagi välja. Kõik asjad ajasid naerma ja samas ei saand millesti aru. Mõnusalt totter.

Mul on megalt hea meel, et nädala alguses on kool. Laksib mõusalt energiat!

Põrumist!

2008-02-04T22:59:00.000+02:00

Leto svet eto leto SVET!

2008-02-03T12:43:00.000+02:00

Oh läbi sai see jalamehe elu. Auto saime eile kätte. Nüüd on auto samahea kui uus- kuskilt ei kolise ega klõbise midagi. Sõites on mõnus vihisev vaikus. Investeering juppidesse (2 sarniiri + puksid koos varrastega) ca 1000.- Tasus ära.
Eilne käik Raplasse oli 2 in 1 ettevõtmine, esiteks muidugi eelmainitud auto kättesaamine ja teiseks käisime Jüri G.- l külas, peaaegu oleks kolmas põhjus ka olnud- pidime minema ühte korterit kaema ja esialgse hinnaga oleks isegi ära ostnud, aga kui juba poolel teel olime, siis mõtles omanik, et tahab ikka pisut (200 000.-) rohkem saada, kui esialgne jutt oli. Ei, mitte elamiseks poleks seda ostnud, vaid niisama investeerimise mõttes ja väljaüürimiseks. Ma loodan, et mehike mõtleb ringi ja helistab tagasi, et jah teeme selle esialgse hinnaga:P
Aga õhtul piilusime poole silmaga eurovisiooni. Hääletasime Leto Sveti poolt! Mulle meeldis Rolfi lugu ka. A Leto Svet on piisavalt nõme lugu, et minna sellesse ponnistatud võistlusesse veidike teistsugust suhtumist ja mõtlemist näitama ja tavasid muutma
Kui poisid said pillimängud mängitud ja rummi trimbatud, siis poole öö ajal hakkasime linna tagasi liikuma. Ilmataat ei olnud just eriti helde. Esiteks mulle ei meeldi üldse öösiti pikki vahemaid sõita (roolis vähemalt mittte), teiseks ei meeldi mulle väga rasketes teeoludes ammugi mitte. Naljakas, kui Jüri juurde läksime, sadas vastikut vihma ja kui ära hakkasime minema, oli auto mattunud lume alla ja sadas tihedat lund. 50 km/h juures ei näinud meetritki ette, peale selle oli tee libe ja kohati rööpasse sõidetud. Lumehelvestest ämblikute vahtimine ajas pea ringi käima ja unepoiss tükkis vägisi silma. Õnneks jõudsime ühes tükis koju:)

Eeloleva nädala suhtes on mul natuke kurjad ja isekad plaanid. Aga mis teha elu on karm ja vahest peab ka enda peale mõtlema, ei saa alati teistest lähtuda. Kammoon me elame ju ainult ühe korra:)

Minu pärslased:

2008-01-27T15:04:00.001+02:00

Matilde ja...

Chassy

"Kommi tahad? Jagame ära!"

"Sulle ja mulle..."

"Nurr!!!"

Elu on chill!

2008-01-27T13:54:00.000+02:00

See nädal on kulgenud täpselt sellises tempos nagu mulle meeldib. Sagimist ja tegutsemist on olnud palju, aga mitte nii palju, et mu lemmiktegevusteks ja lemmikinimeste jaoks aega ei jääks, vastupidi:)
Põhienergia läks Comeniuse projekti peale, mille raames sel nädalal inglased meid külastamas käisid. Vaatasime koos kõik veelkord üle, tegime parandusi. Mul oli ka paar väga head ideed, mille üle suht uhke olen ja endale pika pai teen:P Kusjuures mulle pakuti projektijuhi kohta. Eesti poolt hakkan asja nagunii orkunnima, aga kogemus rahvusvaheliselt(meie projektis siis Belgia, Hispaania, Saksamaa, Inglismaa + Eesti ise) juhtida oleks päris hea kogemus. Projekt ise on minu arvates väga hea, Eesti poolt läks asi juba läbi, nüüd tuleb 15.ks veebruariks Euroopa Liidule asi esitada ja juuniks peaks selge olema, kas saame rahad või ei. Meeleolud on ülevad ja sisetunne hea! Kui läheb läbi, siis saab juba Okt.-st esimese külastuse Belgiasse teha. Reisid ja kõik sellega seonduv makstakse kinni. Aga see ei ole põhiline, projekt ise on huvitav ja hea. Isegi kui see ei lähe läbi ,siis pole midagi kaotada, vaid annab indu juurde uuega alustamiseks. Aga see läheb läbi, ma tean (vähemasti südames loodan)
Peale selle projekti oleme elanud nö "ÖKO elu". Auto viisime teisipäeval parandusse ja saame kätte heal juhu järgmisel kolmapäeval. Öko on pop- hoiame loodsust ja puha:P Poes ei osta nii suurtes kogustes stuffi, prügi tekitame vähem... :D Sõidud oleme teinud trolliga, AGA.. Piletihinnad on ikka küll košmaarsed. Trollist ostes maksab pilet 20.-, kahekesi sõites läheb edasi- tagasi sõidu peale 80.-, tahad veel ümber istuda, läheb veel rohkem. Pmst kui autoga linnas ära käia tuleb odavam, mugavust ei saa võrreldagi. Nii, et tähtsad "kampaaniamehed ja muud tegelinskid", kes te pidevalt kuulutate, et auto asemel inimesed ühistransporti kasutaksid, arvestage hindade võrdelist seost ka:P Õpilaste hinnad on ok. Aga täispiletid on küll mõttetud. Mingid kuupiletid maksid seal 600-800.- Heh selle raha eest ostke parem jõusaali kaart ja kõndige jala või tankige autol 1 kord rohkem paak täis.
Tegelikult tundsin autost vaid 2 korda puudust. Tööl käime mõlemad nagunii jala.
Reedel oli meil pidulik õhtusöök koos inglastega, kõik võtsid oma kaaslased ka kaasa. Hästi tore oli. Ja inimesed olid samuti toredad:) Kõik söögid ja joogid olid nö "firma" kulul. A nii suurt arvet pole väljas söömise peale varem läinud ka. Ega ilmselt lähe ka. Kontrastne oli mudugi see, et sõidame trolliga ja sööme tippklassi restos. Õhtul või oleks õigem öelda keskööl jalutasime veel vanalinnas ringi ja leidsime hästi armsa tiibadega kujukese, mis oli tehtud red bulli purkidest a`la "red bull annab tiivad " vms Kift idee iseenesest!
Laupäeva hommik algas varakult ehk siis pool 9 juba, kuna 10ks oli vaja muusika akadeemiasse jõuda. Tok tegi seal oma teise bändiga proovi ja sealt oli hea koos Georgiga WAF-i minna. Õnneks viis Fred meid autoga ära ka, hoolimata oma teisest sõidutrajektoorist oli nõus väikse põike tegema.
Õhtul tegime koos bestikate- Jüri,tokko, Viivika ja Lemmega pisut muusikat ja võtsime vabalt. Jõime alkovaba siidrit, limpsisime jäätist ja sõime Viivika vanaema korjatud vaarikaid ja maasikaid. Mida paremat veel ühelt laupäeva õhtult tahta? Hea seltskond, ajuvabad naljad, muusika ja ülivaba õhkkond. Ma olen õnnelik ja nemad on ka:))

Järgmisel nädalal on varuks mõned muudatused, aga sellest on veel vara kõnelda:P

Elu on chill!

Õnnelik!!!!!!

2008-01-19T18:22:00.000+02:00

Täiesti lõpp, kui palju positiivsust võib 1 väike energiasüst päevale juurde anda. Tänases päevas väike, aga edaspidises elus suur:) Whee! Ma armastan ägedaid inimesi ja nende ägedate inimeste ägedaid tegevusi. Mul on vedanud, et olen nende inimestega samale rajale sattunud:)
Lihtalt sellest positiivsusest tuleb oma märk maha jätta, see annab jõudu edaspidiseks.

Ma olen lihtsalt niiiii õnnelik!

=) Luvjuluvjuluvju!!!! (ja mind üldse ei häiri need miljon smile-i, mis selles lühikses postis läbi kumavad, rõõm on ehtne:):)

Päikest, liikumist ja soojust.

2008-01-16T14:43:00.000+02:00

Tahan päikest ja sooja! Aitäh. Selline sopane talv on tüütav. Vat ei ole enam sellist ilusat ja kohevat valget lund nagu kunagi oli. Kui üldse lumi on, siis vähemasti Tallinna linnas on see tavapärase "VALGE" asemel pruun, kui mitte must plöga. Vastik. Jala käima küll ei kutsu. Aga kusjuures viimasel ajal olen seda PALJU PALJU rohkem teinud kui muidu. Nt tööle käime mõlemad jala, minu töökoht on ju mustamäel ja ausalt öeldes autoga läheb mul kauem aega, sest olenevalt ilmast peab kas kraapima jääd või soojendama, siis on igasuguseid uimaseid ukerdajaid hommikul piisavalt palju, et jala on igatepidi lihtsam. Igapäevane rutiin näeb ette, et panen oma lemmikmuusika mp3-me ja jala kõndides olen 7 minutiga kohal. Kusjuures terve päev on rõõmsam, kui hommik on meeldiv:)
3 viimast päeva olen spordi mõttes tubli olnud. Pühapäeval oli intensiivne jõusaalitreening, teisipäeval kerge kepikõnd (kusjuures kõnnikepid on mul juba eelmisest aastast, aga kõndimas käisin nüüd alles esimest korda... ükspäev arutlesimegi Rolandiga kõige mõttetumate ostude üle ja kõnnikepid olid esikohal- pidin natuke nende vajalikkust tõestama. Kusjuures kätele on päris intensiivne. Lihased olid isegi pisut haiged... Varsti hakkame Katuga seda asja plaanipäraselt & tihemini tegema). Eile sai siis Arctic-us vesiaeroobikas käidud. Vedasin Katu ka kaasa. Jessus me olime niiii väsinud pärast. Trenn oli vist käinud alles 10 minutit, kui kella vaatasin ja lootsin, et asi juba läbi saaks ja nii see jätkus terve tunni- iga 5 minuti tagant vaatasin kella, 50 minutit jutti... Tegin küll kõik korralikult kaasa, aga ikkagi see võttis nii läbi. Pärast saunas uimaseks lebotamist enam kojukõndimise tuju küll ei olnud. Jala sinna minna ei olnud just kõige parem mõte. Aga noh see "TEHTUD" tunne kaalub üles igasuguse väsimuse ja muud niuniu asjad:P Täna luban endale väikese puhkuse ja neljapäeval hakkab jälle uue hooga. Positiivne on see, et mul on sel nädalal ainult 1 tööpäev ja see ka alles reedel:) Rääkides tööst, siis eile sain ühe hea lisapakkumise, mida kaalun. Kuna tõesti nii palju vaba aega on. Kuigi käin täiskohaga tööl, on mul nädalas peale nv päevade vabad veel olenevalt nädalast kas 2 või 3 päeva, hea mõte oleks väike "lisatöö" võtta. Rohkem raha saaks fondidesse paigutada. Pean veel mõtlema ja kaaluma, kas tahan seda kohta võtta. Kuna valdkond on uus ja ma ei ole endas kindel. Samas jälle saakski enda jaoks midagi uut juurde. Ma ei tea ju... confusing.
Hoolimata vabast ajast tahaks ikkagi suve ja täielikku vabadust. Esiteks juba seepärast, et siis on soe. Kusjuures puhkusegraafikud on meil juba paigas. Ootan juba neid 42te vabat päeva:P
Õnneks hakkavad õige varsti päevad pikemaks minema ja valgust saab rohkem. Päike=energia!

Jesus Christ Superstar?!

2008-01-10T19:50:00.000+02:00

Valmistusin just kitarrimänguks- vahetasin välja katkise keele ja otsisin üles oma lemmik medika, kui fonotelefon helises. All olid kaks tegelinskit, kes küsisid, mis ma arvan, mida võiks piiblil tänapäeva inimesele öelda olla. Olen küll piibli 3 x läbi lugenud, aga millegipärast ei olnud mul mingit tuju selliste asjade peale mõelda ja kiire vastusena lajatasingi "Ma ei loe piiblit!" Kusjuures tegelikult ju ei loegi. Lihtsalt kunagi oli see kohustuslikus kirjanduses. Nii, jutt läks kuidagi edasi ja lõpuks tahtsid nad mulle midagi näitama tulla. Ütlesin, et "mul pole selleks aega ja viskasin telefoni seinale" (läbi lillede öeldes: "minge pekki!") JA pärast seda hakkasin kitarri tinistama ja vastõpitud lugusid laulma.
Tegelikult hakkas natukese aja pärast piinlik, et ma nii ebaviisakas olin olnud. Kuigi usk ja muu sellega seonduv on nii isiklik asi, et keegi kolmas ei peaks tulema kuulutama või nö "reklaamkampaaniat" tegema, oli ikkagi paha tunne.
Rääkisin õhtul juuksurist tulles tokkole ka, et ma olin paha ja saatsin mingid piiblitegelased julmalt minema. Seepeale tok naeratas ja ütles, et nood olid mulle postkasti kirja jätnud. (Jõnks käis seest läbi, et olin ikka inimesi kuidagi hingeliselt solvanud ja oleks võinud nad kasvõi ära kuulata....) Aga kirjas polnudki pahameel, vaid seal seisis: "Te laulate väga hästi ja kitarrimäng on super! Võiksite superstaari kandideerida!" :D

Mõnepäevasesse jõulu mahub nii mõndagi

2007-12-25T22:23:00.000+02:00

Jõulufiilingu sütitas meeskoor Kaarli kirikus

Valge Gospel 2007 finaalkontsert Tallinna Linnahallis. Vaieldamatult 1 võimsamatest muusikaüritustest, kus käinud olen. Järgmisel aastal laulan ise ka;)

Väga soe ja mõnus jõuluõhtu koos töökaaslastega:)

Jõulukas bändikaaslastega- maailma lahedaimate inimestega üldse! Vasakult Jüri, Lemme-Getter, Tokko ja mina. Pildilt on puudu Viivika.

Jõulurokk Fitness.ee jõulu-saunapeol

KODUJÕULUD: väikese vennaga

... ja natuke suurema vennaga

KODUJÕULUD: meie ja 2 pärslast

Jõulukas Rolandi isa ja tema pere juures

Jõulud on imelised. Kaunist jätkuvat pühadeaega kõigile!

Seventeen

2007-12-19T20:42:00.001+02:00

Võta rahulikult!

2007-12-18T21:57:00.000+02:00

Vanast ajast või lapsepõlvest mäletan, et jõulu aeg oli selline aeglane. Et ootad ja ootad, aga Jõul ei tule ega tule. Eriti aeglaselt läks see viimane päev, mille õhtul jõulutaat pidi tulema. Aga tasus ikka ootamist ka, kinke oli alati südamelähedasi ja palju palju:)! Sel ajal oli "Jõulurahu" tähendus täiesti omal kohal. Inimesed võtsid nii tööasjus kui koduasjus kõike vabamalt. Aga kui praegu mõtlen, et jõulud on ju pmst ukse ees (Tänasega algas suurem jõulupidude saaga, ühelt peolt teisele. Sain esimesed kaks kingitustki PÄRIS jõuluvana käest) siis praegu küll sellist rahutunnet ei ole. Isegi kui ise üritad vabamalt võtta, siis teised jooksevad ikka pea laiali ringi ja kurdavad, et see vaja veel teha ja teine ja kingid ostmata. Poes kusjuures inimesed jooksevad kasvõi pikali. Järjekordadest ei tasu rääkidagi. Inimesed on närvilised, et ei jõua kõike asju tehtud Buu!
Praegu ei ole enam jõulu aeg aeglane. Päevad lähevad helikiirusel ja need 2 ndlt, mis on veel jäänud aasta lõpuni on suhteliselt kinni book`itud. Ma loodan, et jõulurahu leiab kah aega tulla, sest töölt on ntx pea 2 ndlt pausi (a palk jookseb nagu ikka;)
Tegelikult tahaks mõned päevad lihtsalt vedeleda oma uues hiiglasuures voodis ja vaadata telekast lastesaateid, lülitada telefon välja, et keegi ei segaks ja kuhugi ei kutsuks. Ja üldse viimasel ajal paneb telefon mind ärrituma. Kuna olen lepinguliselt seotud TELE2 -ga, otsin telefoni sealt odavalt, siis ei saa lepingut ära lõpetada (leppetrahv 2000.- ei tahaks maksta) ja paar kolm kuud veel lepingu lõpuni jäänud. AGA levi on viimasel ajal jube kehv. Ei kuule, hakib kõnesid- enamasti teeb ta seda just öeldiste ajal e. lõpptulemuseks ei saa teisest inimesest suurt midagi aru, arved on 3x suuremad ja närvikulu= hindamatu! Käsin esinduses ka oma pahameelt välja valamas, pmst ma ei ole enam rahul selle teenusega ja mille eest ma maksan, kui ma midagi ei kuule ja pean seetõttu alati tagasi helistama ja lihtsaid asju 3 korda üle küsima?!?! Ühesõnaga sealt öeldi ,et jah on küll praegu lood nii, aga kohe kohe on asi paranemas, kuna uuendavad mingeid võrke. OK arusaadav, kui see asi oleks paar päeva. Aga tänaseks on möödas khmm 2 kuud? 3 kuud? ei mäletagi täpselt ja asi ei ole enam endine, natuke on paranenud, aga ikka on kõned katkendlikud. Suuuucks! Läks nats pikaks see tele 2 antireklaam, aga mis ma öleda tahtsin oli see, et telefonist tahaks ka puhata.
Jäänud on veel poolteist päeva tööd. Ja siis jään "rahu" ootele:P Neljapäeval peale tööd läheme Valge Gospli grande finale kontserdile Linnahalli. Sebisin venna ka kaasa, kuna ootamatult selgus, et saan siin veel tasuta pileteid. Maiken saatis hommikul meili, et saan veel ühe lisapileti tasuta. Niisiis kokku on minu nimele 3 piletit. Tean, et tuleb võimas! Eelmne aasta vaatasin telekast kõik kordused ära. Laulud kulusid juba pähe(= Kusjuures pärast seda tekkis sügavam huvi ka WAF-i vastu. Usun, et lives on kõik vähemalt poole võrra võimsam. Võimalik, et järgmine aasta laulan ise ka seal, aga seekord naudime Jüri ja Lemme osalust. Pärast on WAF-i jõulukas ka.

Õnneks mul jõulukigid ostetud. Ainuke asi on see, et tahaks veel sipsti juuksurist läbi käia, aga kui ei jõua, siis ei ole ka midagi hullu sest tegelikult 2 ndlt tagasi alles käisin.

Teema on maas!
Võtan rahulikult:)

Minul piisab akude laadimiseks neist kahest:)

Mõni hetk on elus...

2007-12-16T22:03:00.000+02:00

Kunagi on ikka esimene kord:P Nii siis sai reedel poolsunniviisiliselt igasuguseid huvitavaid kokteile ja shotte joodud. Alustasime Nimegas, esiteks juba seetõttu, et seal oli niiii kuradima külm. Ma ei kujuta ette, kuidas need klienditeenindajad seal tööd teha saavad. Iga kord kui keegi uksest sisse tuli või välja läks, tuli selline pahvak külma sisse. Põhimõtteliselt jopesid seljast võtta ei saanudki. Brr. Aga positiivne on see, et nägime seal Raidot ja heietasime muljeid. Samuti on nüüd 1 kindel suveplaan- võtame vana pundi jälle kokku ja sõidame koos Saaremaale.
Aga kauaks me siiski Nimegasse ei jäänud, vaid Ergo arvas, et võiksime hoopis Angelisse minna. Alguses tundus kahtlane, aga kuna ka seal käidud polnud, siis saigi sammud Angeli suunas seatud. Lootsin seal tegelikult Susanit laulmas näha, aga teda polnudki. Suht chill oli anyway. Võtsime nelja peale kannutäie Mojitot, tellisime veel "inglitiivakesed" :D ja Caesari salati ning kahemõtteliste naljade saatel need kesköötunnid mööda veeresidki:P
Laupäeva hommikul tõi kuller mu "jõulukingituse" ära:) Niisiis olen uhiuue peegelkaamera omanik. Wiii!!! Rahakotile see asi tegelikult üldse ei meeldinud ja võtab pisut seest kõhedaks siiani, aga kui ma neid ilusaid, teravaid ja selgeid pilte imetlen, siis tean, mille eest makstud sai. Alguses mõtlesin, et võtan järelmaksu peale selle asja, aga ma oleks aastasele laenule intressideks 2300 EEK-u maksnud. Targem oli kohe välja osta. Tokko ei luba mul ka ühtegi järelmaksu või liisingut võtta.
Kaamera sai esimesed ristsed ka. Nimelt käisime TTÜ meeskoori Jõulukontserdil. Pileti taga ilustes küll fotoaparaadi märk, mis oli kahe rasvase joonega maha tõmmatud, aga IKKAGI... Arvsin, et keegi nagunii teeb pilte ja siis teen mina ka. Keegi muidugi midagi ei kontrollinud ja vist ongi iga pileti taha pandud need märgid, olenemata kontserdist. Anyway klõpsisin mõned pildid: välku ei kasutanud ja pildid tegin 12-st reast, uskumatu, kui head nad välja tulid (Kuigi ma ei oska seda aparaati veel käsitleda..)

klikkides pildil näeb asja paremini;) Pilt tehtud 12 reast ja ilma välguta.

teised pildid endiselt SIIN (a need lasin Web Album Generatorist läbi st see teeb nad väikeseks ja kahandab ka kvaliteeti...) Aga võib öelda, et olen aparaadiga rahul:)

Väike hasart on juba sees. Ma ei suuda kursusi ära oodata- et saaks põhjalikumaid teadmisi ja oskusi. Tundub, et enne veebruari- märtsi pole see aga ajaliselt ja füüiliselt võimalik, aga saab siis kui saab:o) Pool mitteametlikud fotokaliigud sai ka eile õhtul tehtud:P Ametlikud alles tulevad;)
Kusjuures eile õhtul saabus ka jõulutunne- täpselt sellel hetkel, kui laudadele tumepunased laudlinad peale panin ja küünlad süütasin. Vägev! Eelmisel aastal jäigi see tunne tulemata. Kusjuures täna sai suurem osa kinke kah ära ostetud, nii et ei pea enam suuremalt millegi pärast muretsema. 2,5 tööpäeva kah veel, siis antakse meile 2 nädalat puhkust. Vaffa, seda ongi vaja.
Vaatasin just äsja tv-st Eestimaa uhkuse galat, see on nii liigutav ettevõtmine. Mina kui üliemotsionaalne inimene valasin päris mitu pisarat, kusjuures eelmisel aastal ka... Aga tunnustamist on väärt sellised õilsad teod ja tore on teada, et on selliseid häid ja omakasupüüdmatuid inimesi. Paneb enda sisse ka vaatama ja väärtusi ümberhindama.

Kaunist III adventi:)

Tere, tallinlane!

2007-12-13T19:16:00.000+02:00

Nii armas, et Katu mind kaasa kutsus pisikese ilmakodaniku esimesele pidulikule aktusele- sünnitunnistuse kätteandmisele Raekojas. Hästi armas:) Seal oli nii palju pisikesi tibununnnusid, et... arvatavasti, kui järgmine kord sinna lähen, siis juba enda pisititaga:P (!!!) Et jutud lahti ei läheks, et "Vips on rase.." siis kummutan selle ümber, lihtsalt ma arvan, et niipea ma sinna enam ei satu.
Tort mida seal pakuti, oli maitsev! Mina kui üldsemitte tordiarmastaja ütlen seda= Jah, järelikult pidi hea olema. Kusjuures sai ka mõned PILDID tehtud (loodetavasti viimast korda selle fotokaga! JUBA homme tuleb digizone`ist mu uus lemmik ära!!) ootusärevuses nagu väike laps:D

Loodetavasti saab esimene üritus juba laupäeval jäädvustatud- TTÜ meeskoori jõulukontsert.

Ootusärevuses ja jõululembene Viiips

JÕULUKINK

2007-12-12T18:56:00.000+02:00

Minu jõulukink endale - DIGIPEEGELKAAMERA +lainurk objektiiv ja lisaks fotokursused, need saan kohe kui uus grupp kokku pannakse. Jeejee! Ei jõua ära oodata (= Katuga tegelikult ammu rääkisime, et tahaks minna kursustele ja võiks minna... Aga seebikatega ei ole tahtnud minna ja üldse on elu omad keerdkäigud teinud, mis on minemist edasi lükanud v takistanud, aga varsti pea...
Tahtsin veel seda ka öelda, et olen otsast ääreni õnne täis! Luv it:)

meie versioon loost "Täna sajab lund"

2007-12-09T20:39:00.001+02:00

reede-pühapäev

2007-12-09T17:50:00.000+02:00

Kui neljapäev tundus täiesti hall ja vihmapilved kõik peakohale kokku jooksid ja mind isegi müristama panid, siis reedeks otsustas sisemine rahu tagasi tulla:) Loomulikult oli selles oma osa meeldival tegevusel, mis alati naeru suule toob ja naudingut pakub- muusika tegemine. Esinesime haridusametnikele akustilise bändiga ja saime VÄGA palju positiivset tagasisidet, kuigi poleks lootnud. Esiteks läks asi omaltpoolt suht pekki, mõned valed noodid ja komistused instrumentaalpartiis (mida poleks mingil juhul tohtinud olla, aga kuna me ei ole masinad ja eksimine on inimlik, siis palun vabandust:):))Aga lõppkokkuvõttes oli vist kõik siiski hästi... Oma tublidust tähistasime ühise õhtusöögiga. Pärast seda läksin töökaaslastega tähistama, Alfredi pubisse. Issver, mis jõmme see täis oli, jube! Õnneks olime ülakorrusel ja sinna neid ei lastud, aga kui all jooke ostmas käisime, siis olid nad ümber nagu kärbsed. Seetõttu ostsigi endale korraga mitu tükki, et alla ei peaks minema. Fuuu... mingid vene rahvusest noormehed olid vastikult pöördes. Üks ilma hammasteta somm üritas ka mingit juttu arendada... :/ Aga üldkokkuvõttes oli tore. Laulsin vanameister Boris Lehtlaanega duetti ja:D Armin-iga tegime ka kaks lugu. Alguses oli plaan ka Rock cafesse Tanel Padar & The Sun-i uue plaadi esitlusele, aga kuna Alfred-i asi läks pikemaks kui ma plaanisin, siis ei viitsinud enam linna sõita.
Laupäev algas nagu ikka WAF-iga. Päris chill oli. Kauplesin Georgilt endale paar kidraharjutust ka (grupikaaslane Georg on nimelt kidraõpetaja), viimasel ajal on kidraõppimise motivatsioon jälle laes (= Viimasel ajal on "muusika sees" rohkem oldud ka ja asi jätkub, paarid jõulukontsertide piletid on juba soetatud ja ootavad. Nt nagu meeskoori jõulukontsert ja WAF- i "Valge Gospel-i" omad.
Tunnike peale WAF-i tulid meile Triin ja Henka külla. Võtsime Triinuga ühe veini (Estrella, ütlen selle välja, et antireklaami teha. Väga vastik vein. Nii magus nagu suhkruvatt.. öäk. ) Tähistasime Hendriku lubade (taas) kättesaamist. Õhtustasime Babypackis, sinna tulid ka Mart ja Tambet, hiljem ka Ketu.

Koos käisime veel piljardit mängimas ja takkatipuks tegime bowlingutuuri ka. Hästi chill õhtu oli. Thanks teile:)

>

Pühapäev on puhkamiseks! Küünlavalguseks ja mandariinide söömiseks! Whee!

Head II adventi!

Mida tehakse pühapäeva õhtul k pool 11??

2007-12-04T22:04:00.002+02:00

Kiire kiire...

2007-12-03T21:14:00.000+02:00

Päevad mööduvad kiirelt, eriti viimasel ajal. Reedel võtsime aja maha. Peale tööd ei teinudki eriti midagi, käisime vaid haiglas Katu ja Gunni pisitibu vaatamas. Hiljem aga limpsisime kodus kvaliteetveini. See omakorda tähendas, et kuhugi enam sõitma ei hakanud. Andrus kutsus muidu meid mingile majapeole, telefonis kuulsin veel, kuidas räpparid live-s muusikat tegid. Oleks ilmselt huvitav olnud, aga väsimus võitis. Veendusin selles jälle, et kodus on meeletult hea:)Vähemalt jätsin meelde selle koha, kui on vaja midagi orkunnida... suht normaalse hinnaga üürimaja (10 tuba, magamiskohad, saun, kaminad...) Uusaasta peoks ideaalne koht. Mõte järgnevaks aastaks:P Sel aastal ju plaan olemas. Piletidki said täna makstud.
Laupäeval käisime koos Jüriga jälle WAF-is. Meid oli nii palju ,et eriti produktiivset tööd ei saanudki teha. Või noh, eelmine kord sai lihtsalt tunduvalt rohkem, aga kasuks ikka:) Pealegi on seal niisama ka ok olla. Limpsime Susani tehtud kanget kohvi ja tunneme end lihtsalt hästi =) Tellisin Valge Gospli piletid ka ära, whee:)
Laupäeval käisin lõpuks ka Suxi juures ära. Tema tita on juba päris suur ja mina ei olnud teda veel päriselus näinudki, ainult piltide peal. Häbi mulle! Aga see viga sai vähemalt parandatud.
Hilisõhtul helistasin Kermole, rääkisin ta pehmeks ja nii sõitsimegi: mina, tok, Andrus ja Kermo Haiba, kainekaks Kermo. Kuigi poleks vaja olnudki, sest ma ei joonud peaaegu midagi. Lahe oli üle pika aja ühte kunagist tuttavat näha, kes puhtjuhuslikult ka sinna sattus, kusjuures ma ei teadnudki, et nad omavahel suhtlevad. Nagu ikka jõudsime koju alles varahommikul. Millegipärast kipuvad laupäevad alati nii minema...
Pühapäev oli proovide päev- alguses tegime 400-ga ja siis selle akustilise kollektiiviga. Jube chill oli. Õhtu lõppes paraja kiiksuga meie juures... Seda ei saa kirjeldada, situatsikoomika, mida teevad väsinud inimesed...
Hea, kui esmaspäevad on vabad:) Nädalavahetusest peab omakorda ka välja puhkama:) A tänane päev kadus täiega käest- esiteks viisime Jüri k 13 sadamasse, ise kiirustasin Kädi juurde Kiili. Just siis kui hakkasin koju sõitma helistas Katu ja kutsus õnnepaleesse kaasa tibukesele nime panema. Nii armas:)

Ma räägin, et päev möödub märkamatult- selleks ajaks kui õnnekast mustakale poodi jõudsime, oli kell juba 7 õhtul. Õhtusöögid värgid ja ongi päev läbi. Õnneks sel nädalal on ainult 2 tööpäeva ja varsti tuleb jõulupuhkus:)

Meil on 89% täpselt nii!

2007-12-03T11:53:00.001+02:00

ideid pisikestele ja neile, kes armastavad ise kaarte meisterdada

2007-12-01T11:08:00.000+02:00

http://lastekunst.blogspot.com/

mugavused?! Vips=pips!

2007-11-29T19:26:00.000+02:00

Inimene on naljakas olend, ta harjub kõigega, aga kui harjud ära nö paremaga, siis uuesti halvemaga küll ei tahaks harjuda, tundub isegi suht võimatu. Nt ma ei tahaks mõeldagi, et homme mul nt ei oleks enam võmalik sõita autoga ja peaksin hakkama uuesti igale poole trolliga minema. No way! Ma võin paar korda (nö meeldetuletuseks) ühistransaga sõita, aga et see olekski ainuvariant, ekee. Suht halb oleks harjuda. Võimatu!
Samuti ei taha need inimesed, kes korra juba majas elanud elada korteris. Tundub kuidagi piiratud see olemine nagu puuris Või ütleme, et kui oled kord juba vanemate juurest omaette elama kolinud, siis ei tahaks küll tagasi minna. Mitte halvas mõttes, lihtsalt inimene vajab privaatsust... Õnneks mul seda muret pole, ma võin vabalt korteris elada ja kui aus olla, siis mulle meeldivad korterid rohkem, olen unistanud nt ridaelamuboksist. Ja kuna ma kunagi majas pole elanud, siis ei oska ma selle järgi ilmselt igatseda ka.
Täna käisin Arcticus. Khm. Hetkel mulle üldse ei meeldinud see koht (hetkel selles suhtes, et ma püüan ju ikkagi harjuda) Mulle ei meeldinud see ,et seal on mingid pikad ja kitsad koridorid, saale otsi taga nagu labürindis, seinast koorub värvi ja üldse tundus kuidagi kulunud ja väsinud väljanägemisega see koht. Puhtus jättis soovida. Samuti oli seal ebameeldiv lõhn, mida tuli ilmselt kuskilt kanalisatsioonitorust?! Duširuumis polnud kardinaid, erinevalt Statusest ja mis kõige rõvedam, siis mõned naised raseerisid seal oma strateeilist piirkonda ja kuna iga duši juures polnud äravoolutoru, siis mõelge ise edasi (!) Öäk!!!! Kui inimese mõistus ise ei võta, siis võiks kasvõi uksele sildi riputada, et raseerimine pole lubatud vms. Mnjah, ilmselt Statuses käimine on lati nii kõrgele tõstnud. Seal oli kõik nii mõnusalt kompaktne, ei mingit seiklemist läbi koridoride jne. Kõik oli ilus puhas, vaikne... Aga jah, kuna tol ajal said töötajad seal tasuta käia ja enne seda käisin kutsetega, siis oli tore! Aga maksta ma selle eest küll ei jõuaks. Kusjuures tuletab meelde, et tööjuures räägiti, et kellegi tuttav oli võtnud väikelaenu selleks, et Statuse kliendikaarti osta + igaks kuuks erinevad treeningriided. Böö. Haige. Peaks uuesti Statuse kutseid sebima:P
Rääkides veel mugavustest, siis täna käisin Kädi Triinuga Kaduses profišampoone ostmas, sest juuksed ka pirtsutavad. Kui nad ühe korra on juba profikatega harjunud, siis tavalised poe-omad ei taha enam üldse istuda. Njäu, ma räägin nagu mingi hull pips, kellele miski ei meeldi ega sobi :D Aga tegelikult ei ole nii. Ma lepin pea kõigega:P Otsan tavalisi asju, elan tavalist elu ja ei ole pips nt eile käisin isegi jala tööl ja kes teab vbl lähen homme ka. (Kui külm ei ole:D)

okeika,
bye

minu KATU, minu KATU!!!

2007-11-28T19:23:00.000+02:00

...Sai täna tita! Special postitus selle jaoks, et öelda:

PALJU ÕNNE, JAKSU JA KANNATUST, RÕÕMU, RAHU JA ARMASTUST!

Teretulemast maailma, Carola (loodan, et nimega ikka pange ei pane :):)

Ptüi,ptüi, ptüi

2007-11-27T22:12:00.001+02:00

"Roland vaata, politsei on eriti lolli koha peale tulnud!" (Ise mõtlen veel oma peas, et mida nad küll meie maja nurgalt otsivad, siit pole küll midagi patrullida. Tupiktänav ja puha.) Kaks meetrit edasi sõites, aga paistab veel üks päästeteenistuse buss ja kiirabiauto. Maja ees kõik vilgub ja blingib sinivalguses. Seal on veel 2 tuletõrjemasinat ja veel mingid eriteenistuse masinad. Ühesõnaga päris maja ette sõita ei saanudki, sest kõik oli mingeid üksusi täis. Mehed jooksid üles alla, karjusid üksteisele midagi, millest aru ei saanudki. "Tore" on kojujõudes avastada, et su maja põleb! Tulekahju siis kõrvaltrepikojas neljandal korrusel. Täpselt nagu meiegi. Kuigi ma ei tea, kuidas kortermajas tuli levib, on ikkagi päris kõhe teada, et kahe betoonseina taga lõõmavad leegid. Õnneks saadi õigel ajal jaole ja suurt kahju ei olnud. Loodetavasti.

Kusjuures alles oli sama asi kõrvalmajas. Vist mingi 3 nädalat tagasi, hingedepäeval. Telekast vaatad küll, et siin toimub ja seal toimub, aga kui ikka endale nii lähedale see asi jõuab, siis paneb ikka mõtlema, kui õudne see on ja mis siis oleks, kui nt KÕIK su asjad ära põleks- riided, tarbeesemed, dokumendid, mälestusesemed, fotod, läpakas (ja kõik mis selle sees on- tööd jms), raamatud, elektriseadmed, muusikariistad ja bänditehnika, lemmikloomad.... APPPIIII, ÕUDNE JU! Ja nüüd sülitan üle vasaku õla 3 korda. Ptüi,ptüi,ptüi...

Millal hakatakse tuletõrjujate tööd väärtustama? Ei tahaks küll halvasti mõelda, veel vähem öelda, AGA, kas alles siis kui kõigi poliitikute 101 kodu maani maha põlevad?!

Mõttekoht.

BadBad

2007-11-26T21:29:00.000+02:00

Täna töölt koju jõudes pidin peaaegu silmad peast välja nutma, ma ehmusin päris kõvasti, kui koju jõudsin. Nimelt Chassy, kes mulle 100% ALATI uksepeale vastu tuleb, oli väga kummaline- tavaliselt juba võtme keeramise peale jookseb ta alati ukse juurde, njäub, nurrub ja tahab sülle tulla. Täna teda ei tulnud, ma ei näinudki teda üldse. Kutsusin. Ei midagi. Panin ruttu kõik tuled põlema ja nägin teda voodi all lösutamas. Ta oli täiesti loid ja vedela olekuga, alles siis märkasin, et ta oli pea pool korterit täis oksendanud ja ajas suust vahtu välja. Ma läksin täiesti hüsteeriasse, võtsin ta sülle, nutsin täiest kõrist, ei saanud üldse midagi aru, mida tegema peaks. Õnneks taipasin teistele helistada ja läbi nutu ja hüsteeria, seletada, mis kassil viga on. Sain peaaegu kohe aja Tiina Toometi loomakliinikusse. Vahepeal jõudis Roland ka koju ja hakkasime kohe ruttu sõitma. Tehti mingi ruttiinne kontroll- katsuti siit-sealt, kuulati, kraaditi, patsutati ja ma ei tea mida veel. Homme lubati sisse võtta või nö hospitaliseerida. Siis tehakse röntgenid ja muud asjad. Ma loodan, et loomal läheb homseks paremaks ja mingeid uuringuid ei peagi tegema. Pärast arstil käimist muutus ta pisut elavamaks, aga see oli ilmselt tingitud koerte nägemisest, need ajavad ta alati marru.
A see kliinik on ikka kirves koht ka. Pelgalt visiiditasu maksis 140.- A vähemalt peaasi, et loom terveks saab! Ma ei elaks seda üle. Koju tulles oli küll selline tunne, et nüüd annab ta otsad. Õnneks on meil ka loomakiirabi number. Jube lahe, et eestis ka sellised asjad olemas on.

Nädalavahetuse killukesed

2007-11-25T15:34:00.000+02:00

Viisin reedel saapad kingsepa juurde. Mul on tunne, et tänapäeval vist ei käidagi enam saapaid-kingi parandamas, vaid visatakse kohe minema ja ostetakse uued. Ma ise pole ka varem vist käinud, aga kuna uute saabaste kontsaplekk oli kividevahel kõpsutamisest laiaks kulunud nagu lutsukivi ja seda vähem kui kolme nädalaga, siis tundus nagu mõttetu neid minema visata. Pealegi tundub, et neist saabastest on saanud üks mu lemmikumatest üldse:) Kingsepaonu oli täpselt selline nagu Kaljo Kiisk, Õnne 13-s kunagi. Kurvad mõtted tulid pähe sellest meenutusest. Aga onu oli nii sõbralik ja lahke ning hoolimata oma eesootavast "saapahunnikust" lubas minu saapad kõige ennem ette võtta ja seega sain nad kibekiirelt kätte. Hind oli peaaegu olematu, küsisin veel mitu korda üle, kas ma kuulsin ikka õigesti. Tema lahkuse eest jätsin onule veel samapalju "tippi" kah, samapalju kui arve üldse kokku oli.
Õhtul sain juba saapad uuesti jalga ajada. Läksime kesklinna, Viivika manu. Kuna jälle üle pika aja kontserdid tulemas (justnimelt selle akustilise bändiga), siis võtsime mõned uued lood ja tegime proovi. Plaan oli kuni öörahuni tinistada ja laulda, aga nagu ikka, see mida planeerid, ei taha teps mitte nii minna... Nii siis tiksuski kell juba kolme peale öösel.. Khm! Ja nüüd mina söön matsutades oma "sõnu" Sest viimased kuu aega olen ma iga reede vähemalt enda jaoks lubanud, et LÄHEN NORMAALSEL AJAL magama, mitte ei väsita ennast liialt ära. Mis sest, et eelnev päev oli vaba ja tööl ei käinud. Öine uni on ikka NIIII oluline. WAF-is on jube raske, kui eelnev öö on pooliku unega olnud ja see kõik kajastub ka hääles ja tunnetes.
Aga üllatus-üllatus laupäeva hommikul ärkasin juba kõvasti varem kui olin planeerinud. Energiat oli kuhjaga. Tuju oli superluks! Helistasin Jürile ja vedasin ta ka endaga WAF-i. Kujuures huvitav on see, et meil mõlemal oli eelmisest õhtust/ööst hoolimata täiesti fine olemine. Arutlemise tulemusel jõudsime järeldusele, et positiivne õhkkond, naermine ja "see, millega sulle vägaväga tegeleda meeldib" kompenseerivad ka une. Ja just nii see ongi:)Meie peal töötab igatahes.
Jõudsime veits varem kohale ja uksetaga külmetades oli juba selline tunne, et miski jama on lahti- kedagi polnud, ainult 1 minu grupi liige ja kuna me mõlemad eelmine kord ei käinud, siis arvasime, et täna jääb asi üldse ära, sest kell oli juba 12 läbi... Aga õnneks peale mõneminutilist ootamist nägime eelmalt Susanit tulemas ja tund ei jäänudki ära. Teised lihtsalt ei tulnud- jõuluaeg tulemas esietendused ja värki, lauljatel palju tööd, lõpuks olime 4kesi. Aga seda intensiivsemalt saime harjutusi teha. Rahvst vähem ja ühel inimesel rohkem aega:) khuul!
Edasi läksime koos Tokko ja Jüriga linna. Viisime Georgi Rahvaülikooli kidratunde andma ja ise läksime Ülemiste hiinakasse sööma.
Kui Jürto Õikale tagasi viisime, siis tekkis mul äkkmõte, et ma tahan endale diktofoni osta (õigemini mõte oli "vaadata ja valida välja") WAF-is nimelt on üks olulisimaid õppevahendeid just diktofon. Siiani olen kasutanud mp3 mängijat, millel on ka helisalvestuse funktsioon. Kusjuures ajab täitsa oma asja ära, aga lihtsalt viimasel ajal on ta hakanud ilma teadaoleva põhjuseta juustu mängima ja lülitab end kõige olulisemate hetkede ajal välja. Seega mõtlesingi, et võiks uue osta. Sõitsimegi Roccasse: digipoes ei läinud vist viit minutitki, kui endale sobiva välja valisin ja ära ostsin. Tegelikult polnud plaanis kohe ära osta, aga ma ei viitsinud selle müüjapoisiga pikalt seletada, lihtsam oli asi kohe ära võtta. Vaatasin endale vajalikud fonktsioonid välja ja võtsin asja ära. Roland ei teadnudki, ta oli poe teises otsas, uudistas midagi muud. Kui minuni jõudis, vaatas alguses küsiva piguga, et mille ma nüüd jälle ostsin... siis manas näole mõnusa muheleva naeratuse ja ütles, et Sulle on ikka niiii lihtne asju pähe määrida...Vist on jah?!! Aga ma ju tahtsingi seda nagunii osta... Toode ise, siis see:

Kui uued mänguasjad ostetud, lippasime korraks veel kodunt läbi ja poest ja videolevist ning läksime jälle Haiba, Triinu ja Hendriku manu. Kaklesime tibuga, et kumb meist kainekas on- mitte, et ma meeletult juua tahaks, aga ma ei viitsi lihtsalt öösiti sõita, kõrvalistmel on tunduvalt parem, eriti kui uni on silmas. Üldiselt ma naudin kõrvalistuja staatust palju rohkem kui juhi staatust, seega kui autos on kasvõi üks kaine lubadega juht peale minu, siis üldiselt kasutan ma seda ära- Nii on ntx Kermost saanud peaaegu mu isiklik autojuht:D
Aga kanged nagu me mõlemad olime, võtsime mõlemad alkoholid ruttu sisse, et TEINE peaks sõitma. Mina tipsutasin Triinuga veini, Roland Henkaga õlle. Esimene film mängi lihtsalt taustaks, keegi ei süvenenud... siis avastasin WHOA PLAY STATION, mu lapsepõlvekaaslane, WHOA CRASH BANDYCOOT! Nii ma siis kadusin tunnikeseks (või?! nii) teleka ette nostalgitsema. Nagu väike laps, ma ei või:D Aga tore! Mäletan, et vend sai kunagi iga aasta jõuludeks muude kingituste hulgas ka playstationi plaate, siis oli talvine koolivaheaeg sisustatud. Väljas on nagunii talvel nii külm ja pime, seega oli tubaseid ajaviiteid rohkem vaja. Aga siis ta kasvas suureks ja müüs pleista maha, nuuks. Lõpuks, kui mul pleistakannimisest villand sai, vaatasime (mina küll ainult poole silmaga, aga siiski...) lõpuks ka õudukat. Kuni ma JÄLLE magama jäin. Need on need mugavad tugitoolid ma ütlen! Ei tohi olla sellist funktiooni, et saad tugitooli poolpikali asendisse lasta ja ja jalatoe veel ette. Nii, ei saa ju ühtegi filmi ära vaadata. Õhtu lõppes enam vähem samal ajal nagu eelminegi eee k 3 v 4. Puhusin mingi 10 korda "puhurisse" (loe: alkomeetrisse) ja kuna see vankumatult nulle näitas, olin ikka mina see, kes rooli keerutades kodupoole vuristas.Damn,damn! (viimast korda- nüüd võtan puhkuse autojuhtimisest marsruudil Haiba-Tallinn) Tänaseks oli selge plaan- MAGAN PÄEV MAHA! Aga kes oli k 10 üleval?! Mina loomulikult. Yess, homme on vaja kõigest kell 6 hommikul tõusta:)

a üldiselt on tunne, et nädalas võiks rohkem päevi olla, tunnis rohkem minuteid, minutis rohkem sekundeid ja sekundeis rohkem sajandikke! Ja offtopic- Eesti võiks ka suurem olla!
Aga nüüd lähen jälle hiinakast läbi ja viin bändipoistele süüa:)

Tsau-Pljau!

Oasis-Wonderwall

2007-11-23T12:12:00.001+02:00

Miks ma ei bloogerda?

2007-11-22T20:34:00.000+02:00

Sest mu arvuti on okupeeritud.

Siis kui on HEA

2007-11-19T22:03:00.000+02:00

Täna võin endale pika pai teha! Käisime tüdrukutega (Katu ja Krissuga siis...) Keilas, tervisekeskuses sulistamas. Kõigepealt sõitsime Katuga Luigele ja sealt Krissu uhiuue linnamaasturiga Keilasse. Vedas, et meil kõigil "vaba" päev oli. Selles mõttes kõigil siis- et minul polnud tööpäeva (kusjuures pole ka homme.. jeejee), Krissul polnud planeeritud tegemisi ja Katul polnud mahti veel "katki" minna, tähtaeg on ju juba homme iseenesest.
Kuna läksime sinna umbes 3 paiku, siis oli tervisekeskuses täielik vaikus, rahvast ei olnud peaaegu üldse, või siis olid nad kuskil omaette ja ei häirinud teisi. Bassein oli vähemalt täiesti tühi. Hea oli! Laupäevadega ei anna võrreldagi.
Ujusime ja mullivannitasime peaaegu 3 tundi. Hommikul oli tegelikult plaan Arcticusse minna, aga kuna tuli äkiline plaanimuutus, siis otsustasin minemata jätta. Iseenesest kellaajaliselt oleks jõudnud, aga mõnus väsimusesurin oli juba lihastes, nii et poleks vist eriti tore olnud, aga kuna ma saan Arcticus nagunii käia nii palju kui süda lustib, siis pole sellest hullu midagi, jõuab. Nagu öeldud on ju ka homme vaba päev, jippiiii!
Ainuke miinus tervisekeskuse juures oli see, et kohvik oli remondis. Oleks tahtnud väikse salati teha, aga siis avastasime, et seda ei olegi seal enam. Veeresime siis mööda Keila linna edasi, bistroo Gnoomi. Uksel ilutses silt, et "oleme avatud E-R 18.00ni" Pühademüristus, kas Keila linnas pannakse tõesti kohvikud nii vara kinni?! Ju siis:/ Kuna samal ajal oli Paldiski mnt-l mingi hullem autoavarii, siis suunati kõik autod läbi Keila linna ja kehva liikluskorralduse tõttu ei hakanud seal rohkem seiklema. Hüppasime vaid Statoilist läbi, võtsime joogid ja kerged söögid ning vurasime tagasi.

Olemine on hästi hästi mõnuš. Vaatab, mis homne toob.